Kütuseseire andmekogu on osa arendatavast riiklikust kütusekvaliteedi juhtimissüsteemist, mille üheks eesmärgiks on Euroopa Liidu direktiivide 93/12/EÜ, 98/70/EÜ, 99/32/EÜ, 2003/17/EÜ, 2003/30/EÜ ja 2005/33/EÜ nõuete täitmine, mis seisneb Eesti turul müüdavate ja tarbitavate vedelkütuste keskkonnaparameetrite kvaliteedist ning tarbitud vedelkütuste kogustest ülevaate saamises ning meetmete rakendamises tagamaks ainult kvaliteetse kütuse kasutamise Eesti turul.

Eesti maakatte andmebaas. Koostatud ühtse üle-euroopalise Corine Land Cover metoodika alusel. Minimaalne kaardistusühik 25 ha, hierarhiline nomenklatuur IV taset.

Üleujutusalade kaardikihid kujutavad Eesti rannikualade ulatusi, mis jäävad maksimaalse mereveetaseme tõenäosusstsenaariumite järgi vee alla kord 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul (vastavad tõenäosused 10%, 2%, 1%, 0,1%). Arvutused teostati Keskkonnaagentuuri rannikumere jaamade ning mitmete jaamade vaheliste alade kohta, kus senini ei oldud veel ekstreemseid üleujutustõenäosuseid hinnatud. Arvutuste põhjal koostati iga tõenäosusstsenaariumi kohta kaardikiht, mis visualiseerib üleujutatud ala ulatust.

Eesti seisuveekogumite, vooluveekogumite ja rannikumerekogumite andmestik. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüsteemi ehitise kood, ehitise nimi, riigieesvoolu osa number, riigieesvoolu vooluveekogu nimi jm). Riigieesvoolud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 274 "Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu" (vastu võetud 01.11.2018). Riigieesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitised. Neil on vastava juhendi järgi pandud unikaalne kood. Vabariigi Valitsuse korralduses toodud riigieesvoolud on MSR-is jaotatud lõikudeks (ehitise kood ja riigieesvoolu osa nr abil) vastavalt maakonna piirile ja sellele, kas on tegemist kollektoris oleva riigieesvoolu osaga. Riigieesvoolud on üldjuhul valgalaga üle 10 km2. Riigieesvoolude GIS andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega. Avatud riigieesvoolude kihi nimi selles kaardirakenduses on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. 5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes. Maaparandussüsteemide riigieesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest ja eelnimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 274.

Liikluskorralduslike rajatiste 3D mudelid sisaldavad sildu ja autotunneleid, mis on saadud ETAK andmete töötlemise tulemusel. Need 3D mudelid on LOD1 detailsusega, kujutades objekte (sildade puhul sillaplaati) üldistatud risttahukatena. Ruumikujud (GDB ja CityGML vormingus) sisaldavad järgmisi atribuutandmeid: • etak_id - ETAK objekti unikaalne identifikaator • lod1_muutmisaeg - 3D ruumikuju loomise aeg • etak_muutmisaeg - ETAK 2D andmetes objekti viimase muutmise aeg • tyyp - objekti tüüp ETAK-is • knr_id - objekti unikaalne tunnus kohanimeregistris • nimetus - objekti nimetus • z_max - objekti max kõrgus (EH2000) • vertikaalne_voimendus - 3D ruumikuju loomisel rakendatud vertikaalne nihe objekti z_max väärtusest. Uued 3D ruumikujud liikluskorralduslikele rajatistele arvutatakse tänases töövoos üks kord aastas (kalendriaasta esimeses kvartalis) kevadise ja madallennuga kogutud ALS punktipilvedest. Olemasolevate ruumikujude atribuutandmeid uuendatakse vastavalt vajadusele mõned korrad aastas, samuti kustutatakse perioodiliselt levitatavate andmete hulgast need 3D rajatised, mis on ETAK andmetest eemaldatud.

Eesti paisude ruumiandmekogum koondab andmeid paisude asukohtade, tehniliste parameetrite ja seisundi kohta. Andmeid hallatakse Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS).

Statistiline ruutvõrk on mõeldud asukohapõhiste andmete esitamiseks ruumiliselt homogeensete pinnaühikute lõikes. Iga ruutu iseloomustab unikaalne identifikaator, mis kajastab ruudu küljepikkust ja ruudu alumise vasaku nurga tasapinnalisi ristkoordinaate. Statistiline ruutvõrk ühtib Eesti põhikaardi ruudustikuga. Ruutvõrgu genereerimisel kasutati Eurostati tööriista Eurostat grid generation tool for ArcGIS (http://www.efgs.info/data/eurogrid/eurostat-grid-generation-tool-for-arcgis/view). Ruutvõrk on saadaval nii L-EST97 ristkoordinaatide kui ka ETRS89-LAEA koordinaatsüsteemi ruumikujudena.

Geoloogiline kaart 1:50 000 annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

Register sisaldab Eestis asuvate raudteerajatiste tehnilisi andmeid. Registri pidamise eesmärk on arvestuse pidamine raudteede ja raudteeveeremi ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide üle. Registri pidamise aluseks on Raudteeliiklusregistri pidamise põhimäärus.