10000
Type of resources
Available actions
Topics
INSPIRE themes
Provided by
Years
Formats
Representation types
Update frequencies
Scale
-
Üleujutusalade kaardikihid kujutavad Eesti rannikualade ulatusi, mis jäävad maksimaalse mereveetaseme tõenäosusstsenaariumite järgi vee alla kord 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul (vastavad tõenäosused 10%, 2%, 1%, 0,1%). Arvutused teostati Keskkonnaagentuuri rannikumere jaamade ning mitmete jaamade vaheliste alade kohta, kus senini ei oldud veel ekstreemseid üleujutustõenäosuseid hinnatud. Arvutuste põhjal koostati iga tõenäosusstsenaariumi kohta kaardikiht, mis visualiseerib üleujutatud ala ulatust.
-
Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) hallatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja direktiivide kohaselt Eesti esitatud alad: 1) Helcom-i alad (Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa); 2) Ramsar-i alad (Ramsari konventsiooni nõuetele vastavad väärtuslikud märgalad, mis on Ramsari komisjoni poolt kinnitatud); 3) Natura 2000 (loodus- ja linnualad); 4) Biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala piir). Biosfääri kaitseala loodi 1989.aastal ja sai Unesco tunnustuse 1990. aastal. Esimene Ramsari ala kinnitati 1994. aastal. Natura alad esitati Euroopa Komisjonile 2004. aastal.
-
Eesti topograafia andmekogu (ETAK) maakatte ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Kõlvikud" grupi kõlvikud, mida ei kaardistata kattuvana, ning "Veekogud ja hüdrograafilised rajatised" grupi pinnana kujutatavad veekogud. ---> Maakatte tüübid jaotuvad: haritav maa - põld ja aianduslik maa; lagedad - klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage; märgalad - madalsoo, raba, soovik, õõtsik; puittaimestik - mets ja põõsastik; seisuveekogud - järv, paisjärv, laugas, tehisjärv, tiik, biotiik ja muud seisuveekogud; vooluveekogud; meri; turbaväljad - mahajäetud turbaväljad ja turbaväljad; õued - eraõued, tootmisõued; teealad; muud kõlvikud - haljasala, jäätmaa. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.
-
Eesti haldus- ja asustusjaotuse andmed pärinevad maakatastrist. Andmekogu sisaldab maakondade, omavalitsuste, asustusüksuste ruumikujusid ja nendega seotud nimesid, tüüpe ning koode (EHAK - Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator). Maismaa osas on piirjooneks rannajoon (Eesti topograafia andmekogust), riigipiir (Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon).
-
Andmed Eesti mullastiku kohta on mõõtkavas 1:10 000. Mullakaart katab peaaegu kogu Eesti territooriumi, andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal. Kaardil on kujutatud mullakontuurid koos nimedega (šifrid), mehaaniline koosseis (lõimis), huumus- ja turbahorisontide tüsedus, kivisuse astmed. Mullatüüpide kohta leiab rohkem infot mullastiku kaardi seletuskirjast: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf.
-
Andmestik sisaldab vooluveekogusid, seisuveekogusid ja allikaid. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).
-
Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudiks on kõrgusväärtused. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2017-2020 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) hõrendatud maapinna kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel 2020. aasta lõpus.
-
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud kaitsealused loodusobjektid: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. I ja II kaitsekategooria liikide leiukohtadel ja kaitsealuste liikide püsielupaikadel on juurdepääsupiirang, asukohaandmed ei ole avalikud. Juurdepääsupiiranguga infot saab eraisik küsida kirjutades kaur@envir.ee.
-
Koondab avalikult kasutatavate teede tehnilised andmed. Andmed ja andmete päringute alusel koostatud aruanded on kasutamiseks Maanteeameti töötajatele, kohalike omavalitsuste spetsialistidele riigi teedevõrguga seonduvate küsimuste lahendamisel ja otsuste tegemisel.
-
Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - hüdrograafia" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli gruppi 'Veekogud ja hüdrograafilised rajatised' koondatud reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: meri, seisuveekogud, vooluveekogud, kaldajoon, hüdrograafilised rajatised, truubid; samuti reaalsusmudeli gruppi 'Pinnamood' koondatud pinnavormid, mille atribuudi pinnavormi tüüp väärtused on kärestik ja juga. Nähtusklassi seisuveekogud atribuudid on: seisuveekogu nimetus, seisuveekogu mitteametlik nimi, seisuveekogu tüüp. Nähtusklassi vooluveekogud atribuudid on: vooluveekogu nimetus, vooluveekogu mitteametlik nimi, vooluveekogu tüüp, vooluveekogu laius, vooluveekogu telje tüüp, vooluveekogu telje staatus, vooluveekogu voolusuund. Nähtusklassi kaldajoon atribuudid: kalda tüüp, piiritleva veekogu tüüp, kallas halduspiiriks. Nähtusklassi hüdrograafilised rajatised atribuudid on: hüdrogrfaafilise rajatise tüüp. Nähtusklassi truubid atribuudid on: truubi tüüp. Nähtusklassil meri atribuudid puuduvad. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.