Üleujutusalade kaardikihid kujutavad Eesti rannikualade ulatusi, mis jäävad maksimaalse mereveetaseme tõenäosusstsenaariumite järgi vee alla kord 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul (vastavad tõenäosused 10%, 2%, 1%, 0,1%). Arvutused teostati Keskkonnaagentuuri rannikumere jaamade ning mitmete jaamade vaheliste alade kohta, kus senini ei oldud veel ekstreemseid üleujutustõenäosuseid hinnatud. Arvutuste põhjal koostati iga tõenäosusstsenaariumi kohta kaardikiht, mis visualiseerib üleujutatud ala ulatust.

Liikluskorralduslike rajatiste 3D mudelid sisaldavad sildu ja autotunneleid, mis on saadud ETAK andmete töötlemise tulemusel. Need 3D mudelid on LOD1 detailsusega, kujutades objekte (sildade puhul sillaplaati) üldistatud risttahukatena. Ruumikujud (GDB ja CityGML vormingus) sisaldavad järgmisi atribuutandmeid: • etak_id - ETAK objekti unikaalne identifikaator • lod1_muutmisaeg - 3D ruumikuju loomise aeg • etak_muutmisaeg - ETAK 2D andmetes objekti viimase muutmise aeg • tyyp - objekti tüüp ETAK-is • knr_id - objekti unikaalne tunnus kohanimeregistris • nimetus - objekti nimetus • z_max - objekti max kõrgus (EH2000) • vertikaalne_voimendus - 3D ruumikuju loomisel rakendatud vertikaalne nihe objekti z_max väärtusest. Uued 3D ruumikujud liikluskorralduslikele rajatistele arvutatakse tänases töövoos üks kord aastas (kalendriaasta esimeses kvartalis) kevadise ja madallennuga kogutud ALS punktipilvedest. Olemasolevate ruumikujude atribuutandmeid uuendatakse vastavalt vajadusele mõned korrad aastas, samuti kustutatakse perioodiliselt levitatavate andmete hulgast need 3D rajatised, mis on ETAK andmetest eemaldatud.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) maakatte ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Kõlvikud" grupi kõlvikud, mida ei kaardistata kattuvana, ning "Veekogud ja hüdrograafilised rajatised" grupi pinnana kujutatavad veekogud. ---> Maakatte tüübid jaotuvad: haritav maa - põld ja aianduslik maa; lagedad - klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage; märgalad - madalsoo, raba, soovik, õõtsik; puittaimestik - mets ja põõsastik; seisuveekogud - järv, paisjärv, laugas, tehisjärv, tiik, biotiik ja muud seisuveekogud; vooluveekogud; meri; turbaväljad - mahajäetud turbaväljad ja turbaväljad; õued - eraõued, tootmisõued; teealad; muud kõlvikud - haljasala, jäätmaa. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse andmed pärinevad maakatastrist. Andmekogu sisaldab maakondade, omavalitsuste, asustusüksuste ruumikujusid ja nendega seotud nimesid, tüüpe ning koode (EHAK - Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator). Maismaa osas on piirjooneks rannajoon (Eesti topograafia andmekogust), riigipiir (Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon).

Andmed Eesti mullastiku kohta on mõõtkavas 1:10 000. Mullakaart katab peaaegu kogu Eesti territooriumi, andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal. Kaardil on kujutatud mullakontuurid koos nimedega (šifrid), mehaaniline koosseis (lõimis), huumus- ja turbahorisontide tüsedus, kivisuse astmed. Mullatüüpide kohta leiab rohkem infot mullastiku kaardi seletuskirjast: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf.

Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) hallatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja direktiivide kohaselt Eesti esitatud alad: 1) Helcom-i alad (Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa); 2) Ramsar-i alad (Ramsari konventsiooni nõuetele vastavad väärtuslikud märgalad, mis on Ramsari komisjoni poolt kinnitatud); 3) Natura 2000 (loodus- ja linnualad); 4) Biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala piir). Biosfääri kaitseala loodi 1989.aastal ja sai Unesco tunnustuse 1990. aastal. Esimene Ramsari ala kinnitati 1994. aastal. Natura alad esitati Euroopa Komisjonile 2004. aastal.

Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudiks on kõrgusväärtused. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2017-2020 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) hõrendatud maapinna kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel 2020. aasta lõpus.

Andmestik sisaldab vooluveekogusid, seisuveekogusid ja allikaid. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ehitised ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Ehitised" grupi reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: hooned, kõrgrajatised, muud rajatised, maa-alused hooned, piirded. Nähtusklassi hooned atribuudid on: hoone tüüp, ehitise aadress. Nähtusklassi kõrgrajatised atribuudid on: kõrgrajatise tüüp, kõrgrajatise kõrgus, navigatsioonimärk, kõrgrajatise seos hoonega, hoone ETAK_ID. Nähtusklassi muud rajatised atribuudid on: muu rajatise tüüp, navigatsioonimärk. Nähtusklassi maa-alused hooned atribuut on: maa-aluse hoone tüüp. Nähtusklassi piirded atribuudid on: piirde tüüp, puittaimed piirdel. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - transport" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli transpordi gruppi koondatud reaalse maailma nähtuseid, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: teed (seal hulgas teealad), rööbasteed, sihid ja liikluskorralduslikud rajatised. ---> Nähtusklassi teed atribuudid on: tee nimetus, tee nimetus aadressiandmete süsteemis, tee number, sõidutee kood, tee loogilise osa kood, tee numbri sünonüüm, tee numbri teine sünonüüm, tee loogilise osa koodi sünonüüm, tee loogilise osa koodi teine sünonüüm, tee sõiduosa koodi sünonüüm, tee sõiduosa koodi teine sünonüüm, tee laius, teelõigu alguse tasand, teelõigu lõpu tasand, liikluse suunalisus, tee tüüp, tee kattematerjal, tee tähtsus, tee kartograafiline nimi. Nähtusklassi rööbasteed atribuudid on: rööbastee tüüp, elektrifitseeritud rööbastee, rööbastee tähtsus. Nähtusklassi liikluskkorralduslikud rajatised atribuudid on: liikluskorraldusliku rajatise tüüp, tõkke suletus. Nähtusklassil sihid atribuudid puuduvad. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed. Nt Eesti topograafia andmekogu maanteed on seotud Eesti riikliku teeregistri andmetega.