From 1 - 6 / 6
  • Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, mille juurde eesvool kuulub, maaparandussüstemi ehitise kood, mille juurde eesvool kuulub, ehitise nimi, mille juurde eesvool kuulub, eesvoolu osa number jm). Eesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitise "rajatised", st nad kuuluvad mingi maaparandussüsteemi ehitise juurde ja neil on küljes selle ehitise maaparandussüsteemi kood ja ehitise kood. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Ühe maaparandussüsteemi ehitise juurde kuulub üks või mitu eesvoolu osa. Igal maaparandussüsteemi eesvoolu osal on unikaalne kood, mis moodustub maaparandussüsteemi koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub, ehitise koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub ja eesvoolu osa järjekorra numbrist. Seega, eesvoolu osa unikaalne kood on süsteemi kood+ehitise kood+osa nr. Eesvoolud on üldjuhul valgalaga alla 10 km2. Maaparandussüsteemide ehitiste eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest andmed avalikustatakse: 1) Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 2) Maa- ja Ruumiameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega. 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. MSR-i avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste rajatiste kohta (eesvoolud on rajatised). Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 4) Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. 5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes. Maaparandussüsteemide eesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

  • Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest avalikustatakse: 1) Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 2) Maa- ja Ruumiameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 4) Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. 5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) maakatte ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Kõlvikud" grupi kõlvikud, mida ei kaardistata kattuvana, ning "Veekogud ja hüdrograafilised rajatised" grupi pinnana kujutatavad veekogud. Maakatte tüübid jaotuvad: haritav maa - põld ja aianduslik maa; lagedad - klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage; märgalad - madalsoo, raba, soovik, õõtsik; puittaimestik - mets ja põõsastik; seisuveekogud - järv, paisjärv, laugas, tehisjärv, tiik, biotiik ja muud seisuveekogud; vooluveekogud; meri; turbaväljad - mahajäetud turbaväljad ja turbaväljad; õued - eraõued, tootmisõued; teealad; muud kõlvikud - haljasala, jäätmaa. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

  • Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - hüdrograafia" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli gruppi 'Veekogud ja hüdrograafilised rajatised' koondatud reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: meri, seisuveekogud, vooluveekogud, kaldajoon, hüdrograafilised rajatised, truubid; samuti reaalsusmudeli gruppi 'Pinnamood' koondatud pinnavormid, mille atribuudi pinnavormi tüüp väärtused on kärestik ja juga. Nähtusklassi seisuveekogud atribuudid on: seisuveekogu nimetus, seisuveekogu mitteametlik nimi, seisuveekogu tüüp. Nähtusklassi vooluveekogud atribuudid on: vooluveekogu nimetus, vooluveekogu mitteametlik nimi, vooluveekogu tüüp, vooluveekogu laius, vooluveekogu telje tüüp, vooluveekogu telje staatus, vooluveekogu voolusuund. Nähtusklassi kaldajoon atribuudid: kalda tüüp, piiritleva veekogu tüüp, kallas halduspiiriks. Nähtusklassi hüdrograafilised rajatised atribuudid on: hüdrogrfaafilise rajatise tüüp. Nähtusklassi truubid atribuudid on: truubi tüüp. Nähtusklassil meri atribuudid puuduvad. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ehitised ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Ehitised" grupi reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: hooned, kõrgrajatised, muud rajatised, maa-alused hooned, piirded. Nähtusklassi hooned atribuudid on: hoone tüüp, ehitise aadress. Nähtusklassi kõrgrajatised atribuudid on: kõrgrajatise tüüp, kõrgrajatise kõrgus, navigatsioonimärk, kõrgrajatise seos hoonega, hoone ETAK_ID. Nähtusklassi muud rajatised atribuudid on: muu rajatise tüüp, navigatsioonimärk. Nähtusklassi maa-alused hooned atribuut on: maa-aluse hoone tüüp. Nähtusklassi piirded atribuudid on: piirde tüüp, puittaimed piirdel. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

  • Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - transport" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli transpordi gruppi koondatud reaalse maailma nähtuseid, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: teed (seal hulgas teealad), rööbasteed, sihid ja liikluskorralduslikud rajatised. Nähtusklassi teed atribuudid on: tee nimetus, tee nimetus aadressiandmete süsteemis, tee number, sõidutee kood, tee loogilise osa kood, tee numbri sünonüüm, tee numbri teine sünonüüm, tee loogilise osa koodi sünonüüm, tee loogilise osa koodi teine sünonüüm, tee sõiduosa koodi sünonüüm, tee sõiduosa koodi teine sünonüüm, tee laius, teelõigu alguse tasand, teelõigu lõpu tasand, liikluse suunalisus, tee tüüp, tee kattematerjal, tee tähtsus, tee kartograafiline nimi. Nähtusklassi rööbasteed atribuudid on: rööbastee tüüp, elektrifitseeritud rööbastee, rööbastee tähtsus. Nähtusklassi liikluskkorralduslikud rajatised atribuudid on: liikluskorraldusliku rajatise tüüp, tõkke suletus. Nähtusklassil sihid atribuudid puuduvad. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed. Nt Eesti topograafia andmekogu maanteed on seotud Eesti riikliku teeregistri andmetega.