Geoloogiline kaart 1:50 000 annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

Ehitisregistri (EHR) pidamise eesmärk põhimääruse järgi on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine. Ehitisregistriga on seotud klassifikaator "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" (KAOS). Andmekogu asutamise ja pidamise alusdokumendid on Ehitusseadustik ja Ehitisregistri põhimäärus.

Geoloogiline kaart (mõõtkavas 1:50 000) annab kasutajale informatsiooni maapõue ehituse, maavarade ja põhjavee leviku, hulga ning kvaliteedi kohta. Kaardil näidatakse nii riiklike (Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur, Maa-amet) kui teaduslike (geokogud: SARV, erinevad projektid) andmebaaside geoloogilisi ruumiandmeid vastavalt Maa-ameti esitusmudelile. Andmestik täieneb pidevalt, olles piirkonniti erineva detailsuse ja kihtide koosseisuga.