Geoloogiline kaart 1:50 000 annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

Maavarade registri energeetiliste maavarade ruumiandmekogum koondab põlevkivi ja turbaga seotud teavet. Andmed on esitatud põlevkivi aktiivsete varuplokkide kohta, turba puhul kirjeldatakse ainult hästilagunenud turba aktiivseid varusid.

Maavarade register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara kaevandamise mahu aruannetega ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse tagamine. Andmekogu sisaldab Eesti maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paiknevate maardlate (koosnevad maavara plokkidest), mäeeraldiste (alad, kus kaevandatakse maavara) ja uuringualade infot. Olulisemad atribuudid on objektide mõõdud, varu liik ja kogus. Maavarade kasutamist reguleerivad maapõueseadus ja erinevad määrused.