annually
Type of resources
Available actions
Topics
INSPIRE themes
Provided by
Years
Formats
Representation types
Update frequencies
Service types
Resolution
-
Ruudustikupõhised rahvastiku andmed. Rahvaloenduse andmed on georeferentseeritud hoone täpsusega, mis võimaldab andmeid agregeerida erineva resolutsiooniga ruutvõrkude tasandile. Ruutudesse agregeerimisel võeti aluseks hoone tsentroid. Mitme ruudu piiresse jääva hoone andmed seoti selle ruuduga, kus asus hoone tsentroid. Kui rahvastiku andmeid ei olnud võimalik seostada hoonega (andmed seoti hoonega aadressi alusel ja mõnel juhul aadress ei olnud tuvastatav), lisati andmed küla või loendusjaoskonna keskele. Küla- või jaoskonnakeskusega on seotud ka loendatud kodutud. Kui ruudus on alla nelja elaniku, siis ruudu kogu elanike arv on tähistatud 0. Rahvastiku 1 km x 1 km ruutkaart katab kogu Eesti territooriumi sisaldades ainult asustatud ruute. Ruudustikupõhised andmed on aluseks pädevate otsuste langetamisel ühiskondlike planeeringute ja arengukavade, sh regionaalarengu kava koostamisel. Ruudustikupõhiseid andmeid kasutatakse teaduslikes uuringutes, erasektoris peamiselt parima asukoha valikul ning sihtgrupi määratlemisel. Teenuses on ruudud kahel kihil - nii L-EST97 ristkoordinaatide süsteemi kui ka ETRS89-LAEA koordinaatsüsteemi ruudustikena. Andmete allikas: Statistikaamet
-
Ruudustikupõhised rahvastiku andmed. Rahvaloenduse andmed on georeferentseeritud hoone täpsusega, mis võimaldab andmeid agregeerida erineva resolutsiooniga ruutvõrkude tasandile. Ruutudesse agregeerimisel võeti aluseks hoone tsentroid. Mitme ruudu piiresse jääva hoone andmed seoti selle ruuduga, kus asus hoone tsentroid. Kui rahvastiku andmeid ei olnud võimalik seostada hoonega (andmed seoti hoonega aadressi alusel ja mõnel juhul aadress ei olnud tuvastatav), lisati andmed küla või loendusjaoskonna keskele. Küla- või jaoskonnakeskusega on seotud ka loendatud kodutud. Kui ruudus on alla nelja elaniku, siis ruudu kogu elanike arv on tähistatud 0. Rahvastiku 1 km x 1 km ruutkaart katab kogu Eesti territooriumi sisaldades ainult asustatud ruute. Ruudustikupõhised andmed on aluseks pädevate otsuste langetamisel ühiskondlike planeeringute ja arengukavade, sh regionaalarengu kava koostamisel. Ruudustikupõhiseid andmeid kasutatakse teaduslikes uuringutes, erasektoris peamiselt parima asukoha valikul ning sihtgrupi määratlemisel. Teenuses on ruudud kahel kihil - nii L-EST97 ristkoordinaatide süsteemi kui ka ETRS89-LAEA koordinaatsüsteemi ruudustikena. Andmete allikas: Statistikaamet
-
Maa- ja Ruumiameti poolt pakutav INSPIRE vaatamisteenus, mille kaudu tehakse kättesaadavaks Maa-ameti ajakohaseimad ortofotod.
-
Maa- ja Ruumiameti ajakohaste ortofotode mosaiikelemendid ja ortokujutiste katvused.
-
Eesti topograafia andmekogu (ETAK) aerolaserskaneerimise kõrguspunktid ehk LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktid on aerolaserskaneerimise tulemusena kogutud kõrguspunktid. Punktidest ca pooled on maapinna punktid, ülejäänud tähistavad muid objekte (taimestik, hooned, vesi jne). Kogu Eesti territoorium on ühtlaselt kaetud 2400 m kõrguselt lennatud kõrguspunktidega, mille keskmine tihedus on 0,45 punkti ruutmeetri kohta. Tiheasusustusega aladel lennatakse 1500 m kõrgusel, mis annab keskmiseks punktitiheduseks 1,56 punkti ruutmeetri kohta. Aerolaserskaneerimise (ALS) kõrguspunktide kohta näidatakse: kolmemõõtmelised koordinaadid, klass, intensiivsus ja peegelduse tüüp. Lennukõrgusel 2400 m kogutud punktid klassifitseeritakse automaatselt: 1 - klassifitseerimata; 2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8; 7 - müra; 8 - maapinna hõrendatud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0.3); 14 - suuremate veekogude pind. Tiheasustusega aladel, lennukõrgusel 1500 m lisandub klass 6 - ehitised. Alates 2012. aastast on andmed klassifitseeritud järgmiselt: 1 - klassifitseerimata; 2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8; 5 - esimesed ja keskmised peegeldused (valdavalt puistud); 6 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) hoonete sisse langevad punktid; 7 - müra; 8 - maapinna hõrendatud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0.3); 14 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) veekogude sisse langevad punktid. Ruumiandmekogum on seotud määrustega "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused".
-
Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu ajakohaseimad ortofotod" on kogu Eesti ala kattev kõige viimaste ortofotode mosaiik ehk nn "lina". Linasse on kokku sulatatud erineva resolutsiooniga ortofotod erinevatest aeropildistusobjektidest - sealhulgas metsanduslikest ja tiheasustusalade lendudest. Käesoleval hetkel koosneb lina ortofotodest, mis on tehtud valdavalt aastatel 2022–2024, piiriäärsed piirkonnad Kagu-Eestis 2017 ja 2021. Täpsem ülevaade linasse kuuluvate ortofotode aastatest on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/est/ruumiandmed/ortofotod/ortofotod-aastate-ja-objektide-kaupa-p27.html Ortofotode tootmise ja pidamise aluseks on "Ruumiandmete seadus", "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ning määrus "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused".
-
Taimkatte kõrgusmudel (CHM - Canopy Height Model) näitab taimestiku kõrgust maapinnast. Andmed katavad kogu Eestit (välja arvatud väikesed piirkonnad kagupiiril). Mudel on jaotatud kõrgusklassidesse, kus alla 1-meetrise väärtusega pikslid on läbipaistvad. Järgnevad kõrgusklassid on: 1-4 m, 4-10 m, 10-20 m, 20-30 m ja üle 30-meetrise väärtusega pikslid. Arvutamisel on eeldatud, et Eestis ei ole üle 50 meetri kõrguseid puid. Andmete eraldusvõime 4-10m (piksli suurus 4m on kasutusel alates 2017 aastast, kuni 2016 aasta andmeteni 2016 on see 10m). Kõrgused on 0,5m sammuga. Esimene Eestit kattev taimkatte kõrgusmudeli kiht on aastatest 2008 kuni 2011, edasi on kihid juba aastate kaupa ning suvised ja kevadised lennualad eraldi.
-
LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest toodetud võrgustik-tüüpi kõrgusmudel (DTM - Digital Terrain Model). Tiheasulate kohal toimunud madallennu (lennukõrgus 1300-1500 m) andmetest toodetud mudel on lahutusega 1 m ning kevadise kaardistusliku lennu (lennukõrgus 2400 m) andmete alusel kogu Eestimaa ulatuses mudeleid lahutusega 1, 5, 10, 25m.
-
LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest toodetud võrgustik-tüüpi maakatte kõrgusmudel (DSM - Digital Surface Model). Maakatte kõrgusmudel näitab maapinnale lisaks taimkatte, hoonete ja muude inimtekkeliste objektide kõrgusi maapinnast. Mudel katab terve Eesti.