Shaded relief imagery is produced from the LiDAR (Light Detection And Ranging) data. Images are available as color and grey shaded relief GeoTIFF files.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüsteemi ehitise kood, ehitise nimi, riigieesvoolu osa number, riigieesvoolu vooluveekogu nimi jm). Riigieesvoolud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 274 "Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu" (vastu võetud 01.11.2018). Riigieesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitised. Neil on vastava juhendi järgi pandud unikaalne kood. Vabariigi Valitsuse korralduses toodud riigieesvoolud on MSR-is jaotatud lõikudeks (ehitise kood ja riigieesvoolu osa nr abil) vastavalt maakonna piirile ja sellele, kas on tegemist kollektoris oleva riigieesvoolu osaga. Riigieesvoolud on üldjuhul valgalaga üle 10 km2. Riigieesvoolude GIS andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega. Avatud riigieesvoolude kihi nimi selles kaardirakenduses on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. 5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes. Maaparandussüsteemide riigieesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest ja eelnimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 274.

Eesti põhikaart 1:20 000 on topograafiline trükikaart, mida toodetakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetest. Kaardile on kantud info kommunikatsioonide (teed, elektriliinid), asustuse, hüdrograafia, pinnamoe, toponüümide ja maakasutuse kohta. Lisaks ETAK andmetele on kaardile täiendavalt lisatud riikliku geodeetilise võrgu punktid ja koodnumbrid, riigipiirimärgid ja numbrid, maakonna- ja haldusüksuste piirid, kaitsealade piirid, kinnismälestised ja muinsuskaitsealad, tuletõrje veevõtukohad. Eesti põhikaart 1:20 000 ei kata tervet Eesti territooriumi. Igal aastal lisanduvad mõned uued trükikaardi lehed. Olemasolevate kaardilehtede kartogrammiga on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaalis, samuti Maa-ameti Ajalooliste kaartide kaardirakenduses. Eesti põhikaart 1:20 000 on saadaval trükikaardina ning digitaalkujul GeoTIFF formaadis.

Asumite ja mitteametlike linnaosade andmed kantakse aadressiandmete süsteemi mitteametlike piirkondadena. Mitteametlikud piirkonnad on kultuurilised üksused, mis aitavad hoida ning edendada kogukondade identiteeti ning tagavad parema aadressiotsingu. Piirkonnal on kohanimi, kuid ametlikus koha-aadressis see nimi ei kajastu.

Rannikumere hüdroloogilise seire võrku kuulub 15 rannikumere jaama. Rannikumere automaatjaamadest edastatakse mereveetaset ja veetemperatuuri. Rannikujaamad edastavad andmeid iga 10 minuti järel, mis liiguvad Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse kodulehele (andmebaasis WISKI on kuvatud tunniandmed). Seire eesmärk on hinnata kvantitatiivset veeressurssi, tagada veetaseme andmed, mille põhjal anda õigeaegseid ja usaldusväärseid hoiatusi, tagada meresõiduohutus jm. WISKI on Keskkonnaagentuuri hallatav hüdroloogiline andmebaas.

Eesti veehaarete nimistu sisaldab keskkonnaloaga hõlmatud pinna- ja põhjaveehaarete andmeid. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest toodetud võrgustik-tüüpi kõrgusmudel (DTM - Digital Terrain Model). Tiheasulate kohal toimunud madallennu (lennukõrgus 1300-1500 m) andmetest toodetud mudel on lahutusega 1 m ning kevadise kaardistusliku lennu (lennukõrgus 2400 m) andmete alusel kogu Eestimaa ulatuses mudeleid lahutusega 1, 5, 10, 25m.

Veepoliitika raamdirektiivi aruandlusüksusi ning nende kohta käivaid andmeid koondav andmekogu.

Taimkatte kõrgusmudel (CHM - Canopy Height Model) näitab taimestiku kõrgust maapinnast. Andmed katavad kogu Eestit (välja arvatud väikesed piirkonnad kagupiiril). Mudel on jaotatud kõrgusklassidesse, kus alla 1-meetrise väärtusega pikslid on läbipaistvad. Järgnevad kõrgusklassid on: 1-4 m, 4-10 m, 10-20 m, 20-30 m ja üle 30-meetrise väärtusega pikslid. Arvutamisel on eeldatud, et Eestis ei ole üle 50 meetri kõrguseid puid. Andmete eraldusvõime 4-10m (piksli suurus 4m on kasutusel alates 2017 aastast, kuni 2016 aasta andmeteni 2016 on see 10m). Kõrgused on 0,5m sammuga. Esimene Eestit kattev taimkatte kõrgusmudeli kiht on aastatest 2008 kuni 2011, edasi on kihid juba aastate kaupa ning suvised ja kevadised lennualad eraldi.

Regio andmebaas sisaldab hoonete ruumikujusid koos hoonete kohta käiva lisainfoga. Nii Eesti, Läti kui Leedu riigi aladel on hooneid kaardistatud terve riigi ulatuses. Hoonete ruumikujud on seotud aadressidega. Lisaks on Eesti hoonete ruumikujudel lisainfona küljes kasutusotstarve, kusjuures ühel hoonel võib olla määratud mitu kasutusotstarvet. The buildings database contains footprints of buildings. The data covers the entire territory of all three Baltic States. Footprints of buildings are related to addresses. In addition, the building footprints in Estonia have a purpose of use attached to them as additional information, whereas one building can have several purposes of use.