Shaded relief imagery is produced from the LiDAR (Light Detection And Ranging) data. Images are available as color and grey shaded relief GeoTIFF files.

Regio andmebaas sisaldab hoonete ruumikujusid koos hoonete kohta käiva lisainfoga. Nii Eesti, Läti kui Leedu riigi aladel on hooneid kaardistatud terve riigi ulatuses. Hoonete ruumikujud on seotud aadressidega. Lisaks on Eesti hoonete ruumikujudel lisainfona küljes kasutusotstarve, kusjuures ühel hoonel võib olla määratud mitu kasutusotstarvet. The buildings database contains footprints of buildings. The data covers the entire territory of all three Baltic States. Footprints of buildings are related to addresses. In addition, the building footprints in Estonia have a purpose of use attached to them as additional information, whereas one building can have several purposes of use.

Maaparandussüsteemide registri (MSR) pidamise eesmärk on avaldada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning nendega seotud menetluste kohta ning võimaldada nimetatud maaparandussüsteemide üle arvestuse pidamist ja järelevalve teostamist.

Andmestik sisaldab infot reoveepuhastite, heitvee väljalaskmete ja reoveekogumisalade kohta. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Eesti haldus- ja asustusjaotuse andmed pärinevad maakatastrist. Andmekogu sisaldab maakondade, omavalitsuste, asustusüksuste ruumikujusid ja nendega seotud nimesid, tüüpe ning koode (EHAK - Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator). Maismaa osas on piirjooneks rannajoon (Eesti topograafia andmekogust), riigipiir (Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon).

Pliimoona jahikeeluala on märgaladest tuletatud kiht, mis on moodustatud lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2021/57, mis keelab pliid sisaldava laskemoonaga märgaladel või nende ümbruses jahipidamise. Ala on tükeldatud 1:2000 kaardiruudustikuga, täiendavat atribuutinfot ei ole.

Info allikate ning karsti kohta.

Merestrateegia raamdirektiivile vastav merepõhja elupaikade põhitüüpide leviku kaardikiht. Eestis ei olnud enne 2017. a MSRD kohaselt (EL Komisjoni otsus 2017/848) merepõhja elupaikasid kaardistatud. Seetõttu käesoleva kihi loomiseks on kasutatud modelleerimist, tuginedes kättesaadavatele riikliku keskkonnaseire ja asjakohaste projektide seiretulemustele. Inventuuridega 2017. a seisuga oli kaetud ligikaudu üks kolmandik kogu Eesti merealast, seega andmete kasutamisel peab meeles pidama, et tegemist on modelleeritud leviku kihiga. Geograafiline ulatus: Läänemeri (Baltic Sea), Eesti EEZ. Andmekogu kuulub Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) koosseisu. Seotud õigusaktid: Directive 2008/56/EC; Commission Decision (EU) 2017/848.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüsteemi ehitise kood, ehitise nimi, riigieesvoolu osa number, riigieesvoolu vooluveekogu nimi jm). Riigieesvoolud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 274 "Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu" (vastu võetud 01.11.2018). Riigieesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitised. Neil on vastava juhendi järgi pandud unikaalne kood. Vabariigi Valitsuse korralduses toodud riigieesvoolud on MSR-is jaotatud lõikudeks (ehitise kood ja riigieesvoolu osa nr abil) vastavalt maakonna piirile ja sellele, kas on tegemist kollektoris oleva riigieesvoolu osaga. Riigieesvoolud on üldjuhul valgalaga üle 10 km2. Riigieesvoolude GIS andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Avatud riigieesvoolude kihi nimi selles on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". Kollektoris olevad riigieesvoolude osad on kihil "Maaparandusehitise kollektoreesvool" koos eesvoolude kollektoris olevate osadega. Riigieesvoole saab eristada maaparandussüsteemi koodi järgi — riigieesvoolude puhul lõpeb see nelja nulliga. 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide riigieesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest ja eelnimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 274.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.