From 1 - 10 / 13
  • Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud kaadamiskohtade andmestik.

  • Maa-ameti poolt kokku kogutud detail- ja üldplaneeringute vektorandmed. Detailplaneeringu kihtidena on kokku kogutud järgmised andmekihid: avalikult kasutatav ala, haljastus, hoonestusala, avalik juurdepääs, loodusväärtusega alad, keskkonnatingimusega ala, krunt, kuja, maaparandusala, rajatis, servituudi vajadus, avalikes huvides omandamise vajadus, tehnovõrk ja -rajatis, tingimusega ala, tee ja tänava asukoht. Üldplaneeringu kihtidena on kokku kogutud järgmised andmekihid: ajakohane üldplaneeringu ala, arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega ala, detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, avalik juurdepääs, kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise asukoht, keskkonnatingimusega ala, kohaliku tähtsusega kultuuripärand, kohaliku tähtsusega looduskaitse, maakasutuse juhtotstarve, maaparandusala, muud planeeringumääruse välised alad ja objektid, olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht, puhke- ja virgestusala, supelrand, rohevõrgustiku ala, avalikes huvides omandamise vajadus, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muudatus, jäätmekäitluskoha asukoht, tehnovõrgu ja -rajatise asukoht, tingimusega ala, transpordivõrgustiku asukoht, väärtuslik maastik, miljööväärtuslik ala, väärtuslik põllumajandusmaa, rohealad kogu üldplaneeringu ulatuses, väärtuslik vaatekoht ja -koridor, sanitaarkaitsealaga veehaare, üleujutusega ala.

  • Pliimoona jahikeeluala on märgaladest tuletatud kiht, mis on moodustatud lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2021/57, mis keelab pliid sisaldava laskemoonaga märgaladel või nende ümbruses jahipidamise. Ala on tükeldatud 1:2000 kaardiruudustikuga, täiendavat atribuutinfot ei ole.

  • Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud endise keskkonnaregistri jahipiirkondade nimistu, mis sisaldab suurulukijahi pidamiseks moodustatud alasid.

  • Eesti põhjaveemaardlate andmestikust on leitav maardla nimi, kood ja kohanimi ning maardlaga on seotud üks või mitu põhjaveevaru. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Tiheasustusalad on valla piirkonnad, kus ruumilise planeerimisega tuleb järgida linnalisele alale omaseid põhimõtteid. Tiheasustusaladeks loetakse linnad, alevid ning alevikud, harvem külakeskused. Tiheasustusalasid käsitletakse planeerimisseaduses, maareformiseaduses § 7 lg 4 ja looduskaitseseaduses § 38, lg 1, p 3.

  • Ruumiandmekogum kuulub Eesti maakatastri koosseisu kui maaregister ning hõlmab katastriüksused ning nende kohta registreeritavad andmed. Katastriüksuse kohta kogutakse muuhulgas järgmisi andmeid: katastritunnus, asukoht ja nimi, omavalitsusüksuse nimetus, katastris registreerimise kuupäev, kinnistu number, sihtotstarve, üldpindala, pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes, maksustamishind. Andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Maakatastriseadus". NB! Katastriüksuse omaniku info EI KUULU maaregistri koosseisu. Omanikuinfot katastriüksuse kohta hoitakse kinnistusraamatus.

  • Veepoliitika raamdirektiivi aruandlusüksusi ning nende kohta käivaid andmeid koondav andmekogu.

  • Kalapüügiseaduse § 61 lõike 9 alusel kehtestatud väikesed püügiruudud Eesti rannikumeres. Väikeste püügiruutude põhjal raporteeritakse kalapüügiandmeid.

  • Ruumiandmekogum kuulub Eesti maakatastri koosseisu ning hõlmab katastriüksuseid, mille omanikuks on riik. Andmekogumi alla kuuluvad rakendused nagu Katastri Riigivara (KATRI) ja Riigimaaoksjon ning nendega kaasnevad ruumiandmeteenused.