From 1 - 8 / 8
  • Üleujutusohupiirkonna kaardid hõlmavad geograafilisi alasid, mis näitavad veetaseme tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes. Iga stsenaariumi kohta esitatakse järgmised andmed: üleujutuse ulatus, veetase ja vooluveekogude korral ka vastav vooluhulk.

  • Eesti geoloogiline baaskaart kujutab kümnel teemakaardil Eesti aluspõhja ja pinnakatte geoloogilisi nähtusi, andes informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist, võimaldamaks selle ratsionaalsemat kasutamist. Geoloogilise baaskaardi teemakaartide seas on: aluspõhja geoloogiline, aluspõhja reljeefi, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstuse, maavarade (sisaldab andmeid, mida pole kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse), pinnakatte, pinnakatte paksuse, geomorfoloogiline, aeromagnetiliste anomaaliate ja gravitatsioonijõu anomaaliate kaart. Samuti kuulub geoloogilise baaskaardi juurde faktiline materjal: puurkaevud, puuraugud, paljandid ja vaatluspunktid. Kõikide teemakaartidega on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Rohuneeme, Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Paide, Järva-Jaani ja Tartu. Osaliselt on teemakaartidega kaetud Rapla, Järvakandi, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina kaardilehed.

  • Eesti geoloogiliste kaartide (mõõtkavas 1:400 000) komplekti kuulub (1) pinnakatte, (2) aluspõhja, (3) kristalse aluskorra, (4) hüdrogeoloogia ja (5) põhjavee kaitstuse kaart. Kaardid katavad kogu Eesti territooriumi. Pinnakatte kaart kujutab pinnakatte peamisi settetüüpe, pinnavorme ning mattunud orge. Aluspõhja kaart on koostatud varem trükis avaldatud keskmise- ja suuremõõtkavaliste kaartide alusel. Kaardil on kujutatud aluspõhja erivanuseliste kivimkomplekside (lademete) avamusi, rikkeid, mattunud orge, üks geoloogiline läbilõige ning aluspõhja stratotüüpide asukohad (samad tugiläbilõiked, mis geoloogilisel baaskaardil). Kristalse aluskorra kaart on koostatud ligi 500 puuraugu kompleksse uurimise ning detailse gravi- ja magnetomeetrilise kaardistamise andmete põhjal. Kaardil kujutatakse kivimkomplekse ja rikkeid, info pärineb põhiliselt aastaist 1960-1990. Ühtlasi näidatakse kaardil aluskorda ulatuvate puuraukude asukohti (osa geoloogilise baaskaardi faktilisest materjalist) ja läbilõikeid. Hüdrogeoloogia kaart kujutab põhjaveekihte -ja komplekse, andes ülevaate aluspõhjakivimite veeandvusest ja kollektoromadustest. Veel on näidatud läbilõiked, rikked, mattunud orud, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid. Põhjavee kaitstuse kaart kujutab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Lisaks on näidatud veekompleksi iseloomustus, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid.

  • Eesti põhjaveekogumite nimistu koondab andmeid kogumite asukohtade, tehniliste parameetrite ja seisundi kohta.

  • Keskkonnaregistri põhjaveemaardlatest on leitav maardla nimi, kood ja kohanimi ning maardlaga on seotud üks või mitu põhjaveevaru.

  • Keskkonnaregistri puurkaevude nimistu

  • Info allikate ning karsti kohta.

  • Andmed Eesti mullastiku kohta on mõõtkavas 1:10 000. Mullakaart katab peaaegu kogu Eesti territooriumi, andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal. Kaardil on kujutatud mullakontuurid koos nimedega (šifrid), mehaaniline koosseis (lõimis), huumus- ja turbahorisontide tüsedus, kivisuse astmed.