From 1 - 10 / 12
  • Info allikate ning karsti kohta.

  • Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. 5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

  • Geoloogiline kaart (mõõtkavas 1:50 000) annab kasutajale informatsiooni maapõue ehituse, maavarade ja põhjavee leviku, hulga ning kvaliteedi kohta. Kaardil näidatakse nii riiklike (Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur, Maa-amet) kui teaduslike (geokogud: SARV, erinevad projektid) andmebaaside geoloogilisi ruumiandmeid vastavalt Maa-ameti esitusmudelile. Andmestik täieneb pidevalt, olles piirkonniti erineva detailsuse ja kihtide koosseisuga.

  • Tervet Eesti territooriumit kattev aluspõhjakivimite, aeromagnetiliste anomaaliate, gravitatsioonianomaaliate ning pinnaseõhu radoonikontsentratsiooniandmestik.

  • Eesti põhjaveekatastri andmestik puuraukude ja puurkaevude kohta koos detailinfoga. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Eesti põhjaveekogumite andmestik koondab andmeid kogumite asukohtade, tehniliste parameetrite ja seisundi kohta. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Üleujutusalade kaardikihid kujutavad Eesti rannikualade ulatusi, mis jäävad maksimaalse mereveetaseme tõenäosusstsenaariumite järgi vee alla kord 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul (vastavad tõenäosused 10%, 2%, 1%, 0,1%). Arvutused teostati Keskkonnaagentuuri rannikumere jaamade ning mitmete jaamade vaheliste alade kohta, kus senini ei oldud veel ekstreemseid üleujutustõenäosuseid hinnatud. Arvutuste põhjal koostati iga tõenäosusstsenaariumi kohta kaardikiht, mis visualiseerib üleujutatud ala ulatust.

  • Üleujutusohupiirkonna kaardid hõlmavad geograafilisi alasid, mis näitavad veetaseme tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes. Iga stsenaariumi kohta esitatakse järgmised andmed: üleujutuse ulatus, veetase ja vooluveekogude korral ka vastav vooluhulk. Infot uuendatakse iga kuue aasta järel.

  • Baaskaardi andmestik sisaldab informatsiooni Eesti maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja põhjavee kaitstusest. Andmestik katab Põhja-Eesti, koos majandusvööndisse jääva merealaga, Kesk- ja Kirde-Eesti ning Hiiumaa.

  • Eesti geoloogiliste kaartide (mõõtkavas 1:400 000) komplekti kuulub (1) pinnakatte, (2) aluspõhja, (3) kristalse aluskorra, (4) hüdrogeoloogia ja (5) põhjavee kaitstuse kaart. Kaardid katavad kogu Eesti territooriumi. Pinnakatte kaart kujutab pinnakatte peamisi settetüüpe, pinnavorme ning mattunud orge. Aluspõhja kaart on koostatud varem trükis avaldatud keskmise- ja suuremõõtkavaliste kaartide alusel. Kaardil on kujutatud aluspõhja erivanuseliste kivimkomplekside (lademete) avamusi, rikkeid, mattunud orge, üks geoloogiline läbilõige ning aluspõhja stratotüüpide asukohad (samad tugiläbilõiked, mis geoloogilisel baaskaardil). Kristalse aluskorra kaart on koostatud ligi 500 puuraugu kompleksse uurimise ning detailse gravi- ja magnetomeetrilise kaardistamise andmete põhjal. Kaardil kujutatakse kivimkomplekse ja rikkeid, info pärineb põhiliselt aastaist 1960-1990. Ühtlasi näidatakse kaardil aluskorda ulatuvate puuraukude asukohti (osa geoloogilise baaskaardi faktilisest materjalist) ja läbilõikeid. Hüdrogeoloogia kaart kujutab põhjaveekihte -ja komplekse, andes ülevaate aluspõhjakivimite veeandvusest ja kollektoromadustest. Veel on näidatud läbilõiked, rikked, mattunud orud, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid. Põhjavee kaitstuse kaart kujutab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Lisaks on näidatud veekompleksi iseloomustus, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid.