Andmestik sisaldab nitraaditundliku ala välispiiri, karstialasid, karstivorme, karstijärvikuid, kaitsmata põhjaveega alasid, sufosiooniauke. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud kaitsealused loodusobjektid: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. I ja II kaitsekategooria liikide leiukohtadel ja kaitsealuste liikide püsielupaikadel on juurdepääsupiirang, asukohaandmed ei ole avalikud. Juurdepääsupiiranguga infot saab eraisik küsida kirjutades kaur@envir.ee.

Ruumiandmekogum hõlmab hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade asukohaandmed. Looduslike pühapaikade objektidega esitatakse järgmisi andmeid: nimetus, aadress, ajalooline kihelkond, seisund ning viited ruumi- jm andmete teabeallikatele.

Andmestik sisaldab jääkreostusobjekte ja –alasid. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Eesti looduse infosüsteem (EELIS) on riigi infosüsteemi andmekogu loodusandmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks. Selles toimub endisesse keskkonnaregistrisse kuuluvate looduskaitse ja veega seotud valdkondade andmete sisestamine ja haldamine. Kuid EELIS sisaldab ka muud infot, mis keskkonnaregistrisse ei kuulunud (nt ürglooduse raamatu objektid, saarte nimestik, pärandkultuuriobjektid, Natura elupaikade andmestik).

Kultuurimälestiste register on andmekogu, mille pidamise eesmärk on registreerida kõik Eesti vabariigi kultuurimälestised ja nende kohta kogutavad andmed. Registrist on võimalik otsida etteantud tingimustele vastavaid kultuurimälestisi, näha nende ametlikke nimetusi, registri numbrit, aadressi jm. Andmekogu alusdokumendiks on "Kultuurimälestiste riikliku registri pidamise põhimäärus".

Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) hallatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja direktiivide kohaselt Eesti esitatud alad: 1) Helcom-i alad (Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa); 2) Ramsar-i alad (Ramsari konventsiooni nõuetele vastavad väärtuslikud märgalad, mis on Ramsari komisjoni poolt kinnitatud); 3) Natura 2000 (loodus- ja linnualad); 4) Biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala piir). Biosfääri kaitseala loodi 1989.aastal ja sai Unesco tunnustuse 1990. aastal. Esimene Ramsari ala kinnitati 1994. aastal. Natura alad esitati Euroopa Komisjonile 2004. aastal.

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.