From 1 - 7 / 7
  • Shaded relief imagery is produced from the LiDAR (Light Detection And Ranging) data. Images are available as color and grey shaded relief GeoTIFF files.

  • Taimkatte kõrgusmudel (CHM - Canopy Height Model) näitab taimestiku kõrgust maapinnast. Andmed katavad kogu Eestit (välja arvatud väikesed piirkonnad kagupiiril). Mudel on jaotatud kõrgusklassidesse, kus alla 1-meetrise väärtusega pikslid on läbipaistvad. Järgnevad kõrgusklassid on: 1-4 m, 4-10 m, 10-20 m, 20-30 m ja üle 30-meetrise väärtusega pikslid. Arvutamisel on eeldatud, et Eestis ei ole üle 50 meetri kõrguseid puid. Andmete eraldusvõime 4-10m (piksli suurus 4m on kasutusel alates 2017 aastast, kuni 2016 aasta andmeteni 2016 on see 10m). Kõrgused on 0,5m sammuga. Esimene Eestit kattev taimkatte kõrgusmudeli kiht on aastatest 2008 kuni 2011, edasi on kihid juba aastate kaupa ning suvised ja kevadised lennualad eraldi.

  • LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest toodetud võrgustik-tüüpi maakatte kõrgusmudel (DSM - Digital Surface Model). Maakatte kõrgusmudel näitab maapinnale lisaks taimkatte, hoonete ja muude inimtekkeliste objektide kõrgusi maapinnast. Mudel katab terve Eesti.

  • Mõõtealade ruumiandmekogum sisaldab mõõtealasid, sügavuspunkte, sügavuskontuure, veealuseid objekte.

  • Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudiks on kõrgusväärtused. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2017-2020 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) hõrendatud maapinna kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel 2020. aasta lõpus.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) aerolaserskaneerimise kõrguspunktid ehk LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktid on aerolaserskaneerimise tulemusena kogutud kõrguspunktid. Punktidest ca pooled on maapinna punktid, ülejäänud tähistavad muid objekte (taimestik, hooned, vesi jne). Kogu Eesti territoorium on ühtlaselt kaetud 2400 m kõrguselt lennatud kõrguspunktidega, mille keskmine tihedus on 0,45 punkti ruutmeetri kohta. Tiheasusustusega aladel lennatakse 1500 m kõrgusel, mis annab keskmiseks punktitiheduseks 1,56 punkti ruutmeetri kohta. Aerolaserskaneerimise (ALS) kõrguspunktide kohta näidatakse: kolmemõõtmelised koordinaadid, klass, intensiivsus ja peegelduse tüüp. Lennukõrgusel 2400 m kogutud punktid klassifitseeritakse automaatselt: 1 - klassifitseerimata; 2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8; 7 - müra; 8 - maapinna hõrendatud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0.3); 14 - suuremate veekogude pind. Tiheasustusega aladel, lennukõrgusel 1500 m lisandub klass 6 - ehitised. Alates 2012. aastast on andmed klassifitseeritud järgmiselt: 1 - klassifitseerimata; 2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8; 5 - esimesed ja keskmised peegeldused (valdavalt puistud); 6 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) hoonete sisse langevad punktid; 7 - müra; 8 - maapinna hõrendatud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0.3); 14 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) veekogude sisse langevad punktid. Ruumiandmekogum on seotud määrustega "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused".

  • LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest toodetud võrgustik-tüüpi kõrgusmudel (DTM - Digital Terrain Model). Tiheasulate kohal toimunud madallennu (lennukõrgus 1300-1500 m) andmetest toodetud mudel on lahutusega 1 m ning kevadise kaardistusliku lennu (lennukõrgus 2400 m) andmete alusel kogu Eestimaa ulatuses mudeleid lahutusega 1, 5, 10, 25m.