From 1 - 3 / 3
  • Eesti geoloogiline baaskaart annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

  • Keskkonnaregistri maardlate nimistu energeetiliste maavarade ruumiandmekogum koondab põlevkivi ja turbaga seotud teavet. Andmed on esitatud põlevkivi aktiivsete varuplokkide kohta, turba puhul kirjeldatakse ainult hästilagunenud turba aktiivseid varusid.

  • Keskkonnaregistri maardlate nimistu on Eesti maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paiknevate maavarade andmekogu. Nimistu objektideks on maardlad (mis koosnevad maavara plokkidest) ning mäeeraldised (alad, kus kaevandatakse maavara). Olulisemad atribuudid on objektide mõõdud, varu liik ja kogus. Maavarade kasutamist reguleerivad maapõueseadus ja erinevad määrused. Maardlate nimistu andmete volitatud töötlejaks on Maa-amet.