Metsaseaduse järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas korraldab vääriselupaiga kaitset maa omanik või tema volitatud esindaja, riigimetsas riigimetsa majandaja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Eesti keskkonnaregistri vääriselupaikade andmestikust saab ülevaate vääriselupaikadest Eestis. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Loodusvaatluste andmebaas on loodud kõigile loodushuvilistele sisestamaks vaatlusi erinevate liikide kohta. Lisaks elavate isendite vaatlustele saab andmebaasi sisestada ka tegevusjälgede (käpajäljed, ekskremendid) ja surnud isendite (nt autolt löögi saanud teeservas lebav rebane) nägemist.

Üksikpuude mudelid sisaldavad puude võrakuju ja tüve asukohta. Andmetesse on lisatud puu kõrgus, võra läbimõõt, laserskaneerimise aasta ja puutüüp. Andmed on hetkel saadaval linnade kohta, mis on ajavahemikus 2020-2022 kaetud madallennu andmetega.

Andmed alade kohta, mida iseloomustavad spetsiifilised ökoloogilised tingimused, protsessid, struktuurid ja (elu alalhoiu-) funktsioonid, mis füüsiliselt toetavad seal elavaid organisme. Hõlmab maa- ja veealasid, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täielikult looduslikud või poollooduslikud.

Andmed liikide jaotumise kohta Eestis. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide 1110, 1140, 1170 leviku 2017. aastal kaasajastatud kaardikihid. Kihid esitavad kolm kuuest Eesti meres esinevatest elupaigatüüpidest (vastavalt Paal (2007) loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatule). Sisendandmetena kasutati riikliku keskkonnaseire ja erinevate asjakohaste projektide raames kogutud seireandmeid. Inventuuridega ehk pärisandmetega 2017. a seisuga oli kaetud ligikaudu üks kolmandik kogu Eesti merealast, seega andmete kasutamisel peab meeles pidama, et tegemist on modelleeritud leviku kihtidega. Geograafiline ulatus: Läänemeri (Baltic Sea), Eesti EEZ. Andmekogu kuulub Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) koosseisu. Seotud õigusaktid: Directive 92/43/EEC; Directive 2008/56/EC

Merestrateegia raamdirektiivile vastav merepõhja elupaikade põhitüüpide leviku kaardikiht. Eestis ei olnud enne 2017. a MSRD kohaselt (EL Komisjoni otsus 2017/848) merepõhja elupaikasid kaardistatud. Seetõttu käesoleva kihi loomiseks on kasutatud modelleerimist, tuginedes kättesaadavatele riikliku keskkonnaseire ja asjakohaste projektide seiretulemustele. Inventuuridega 2017. a seisuga oli kaetud ligikaudu üks kolmandik kogu Eesti merealast, seega andmete kasutamisel peab meeles pidama, et tegemist on modelleeritud leviku kihiga. Geograafiline ulatus: Läänemeri (Baltic Sea), Eesti EEZ. Andmekogu kuulub Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) koosseisu. Seotud õigusaktid: Directive 2008/56/EC; Commission Decision (EU) 2017/848.

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.