From 1 - 4 / 4
  • Esitatud on üle 100 000 elanikuga linnade (Tallinn ja Tartu) ning põhimaanteede strateegilised mürakaardid auto, trammi, rongi ja lennuki liiklusest ning tööstuslikest allikatest põhjustatud müra kohta järgmiste kontrollnäitajatega: 1) päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden – aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator; 2) päevamüraindikaator ehk Lday – aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päeval kell 7.00–19.00; 3) õhtumüraindikaator ehk Levening – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju õhtusel ajal kell 19.00–23.00; 4) öömüraindikaator ehk Lnight – aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu häirimist öösel kell 23.00–7.00.

  • Ajaloolised rakendusgeogeetilised planšetid Maa-ameti geodeesia arhiivist. Rakendusgeodeetiline planšett on kindlas mõõtkavas tehtud maa-ala plaan, mis annab edasi hetkelist infot soovitud piirkonna topograafilistest nähtustest (teed, hooned, puud, rajatised, kommunikatsioonid jms). Planšetid olid rakendusgeodeetiliste tööde tulemi üks väljundeid. Ajaloolised planšetid võivad olla kõval alusel, paberkujul või kilel. Valdaval pärinevad Maa-ameti geodeesia arhiivi säilikud RAS REI geodeesia fondist ja tehnilisest arhiivist. Vanimad rakendusgeodeetilised planšetid pärinevad 1950ndaist. Planšetid on georefereeritud ja nähtavad ning alla laaditavad rakendusgeodeetiliste planšettide kaardirakenduses. Osa planšette on skaneeritud ja leitavad rakendusgeodeetiliste tööde aruannete otsingu kaudu, kus planšetid on aruande üks osa.

  • Eesti geoloogiliste kaartide (mõõtkavas 1:400 000) komplekti kuulub (1) pinnakatte, (2) aluspõhja, (3) kristalse aluskorra, (4) hüdrogeoloogia ja (5) põhjavee kaitstuse kaart. Kaardid katavad kogu Eesti territooriumi. Pinnakatte kaart kujutab pinnakatte peamisi settetüüpe, pinnavorme ning mattunud orge. Aluspõhja kaart on koostatud varem trükis avaldatud keskmise- ja suuremõõtkavaliste kaartide alusel. Kaardil on kujutatud aluspõhja erivanuseliste kivimkomplekside (lademete) avamusi, rikkeid, mattunud orge, üks geoloogiline läbilõige ning aluspõhja stratotüüpide asukohad (samad tugiläbilõiked, mis geoloogilisel baaskaardil). Kristalse aluskorra kaart on koostatud ligi 500 puuraugu kompleksse uurimise ning detailse gravi- ja magnetomeetrilise kaardistamise andmete põhjal. Kaardil kujutatakse kivimkomplekse ja rikkeid, info pärineb põhiliselt aastaist 1960-1990. Ühtlasi näidatakse kaardil aluskorda ulatuvate puuraukude asukohti (osa geoloogilise baaskaardi faktilisest materjalist) ja läbilõikeid. Hüdrogeoloogia kaart kujutab põhjaveekihte -ja komplekse, andes ülevaate aluspõhjakivimite veeandvusest ja kollektoromadustest. Veel on näidatud läbilõiked, rikked, mattunud orud, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid. Põhjavee kaitstuse kaart kujutab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Lisaks on näidatud veekompleksi iseloomustus, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid.

  • Ruumiandmekogum kuulub Eesti maakatastri koosseisu ning hõlmab katastriüksuseid, mille omanik on riik. Andmekogumi alla kuuluvad teenused nagu Katastri riigivara ja Riigimaaoksjonid.