From 1 - 10 / 17
  • Veepoliitika raamdirektiivi aruandlusüksusi ning nende kohta käivaid andmeid koondav andmekogu.

  • Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudiks on kõrgusväärtused. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2017-2020 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) hõrendatud maapinna kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel 2020. aasta lõpus.

  • Andmed Eesti mullastiku kohta on mõõtkavas 1:10 000. Mullakaart katab peaaegu kogu Eesti territooriumi, andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal. Kaardil on kujutatud mullakontuurid koos nimedega (šifrid), mehaaniline koosseis (lõimis), huumus- ja turbahorisontide tüsedus, kivisuse astmed.

  • Maavarade registri energeetiliste maavarade ruumiandmekogum koondab põlevkivi ja turbaga seotud teavet. Andmed on esitatud põlevkivi aktiivsete varuplokkide kohta, turba puhul kirjeldatakse ainult hästilagunenud turba aktiivseid varusid.

  • Eesti põhikaart 1:10000 on suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud informatsioon kommunikatsioonide, maakasutuse, asustuse, hüdrograafia, pinnamoe ja toponüümide kohta. Eesti põhikaardi ruumiandmed pärinevad Eesti topograafia andmekogust (ETAK), kohanimed kohanimeregistrist ning merealade samasügavusjoonte ning sügavuspunktide alusandmed transpordiameti hüdrograafia infosüsteemist. Kaardil on mitu väljundit: vektorandmestik, värviline- ja mustvalge rasterkaart. Iga aasta alguses luuakse kaart terve Eesti terrotooriumi ulatuses tervikuna uuesti. 2022. aasta Eesti põhikaart 1:10 000 on loodud ETAK andmetest seisuga 01.01.2022

  • Eesti geoloogiline baaskaart annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

  • Geological Base Map is a set of national geological maps, providing information about geological background, distribution of mineral resources and groundwater regime in Estonia. This information is essential for rational usage and protection of the geological environment. The set includes maps of Quaternary, bedrock, hydrogeology, groundwater vulnerability, supported by additional information (data points, geophysics, mineral resources). All the thematic maps cover the following 1:50 000 map sheets: Rohuneeme, Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Paide, Järva-Jaani, Tartu, Võru and Hiiumaa sheets. Partly are covered Rapla, Järvakandi, Pärnu-Jaagupi, Pärnu, Häädemeeste, Misso, Laura, Petseri, Räpina, Saaremaa and Muhu sheets.

  • Eesti geoloogiliste kaartide (mõõtkavas 1:400 000) komplekti kuulub (1) pinnakatte, (2) aluspõhja, (3) kristalse aluskorra, (4) hüdrogeoloogia ja (5) põhjavee kaitstuse kaart. Kaardid katavad kogu Eesti territooriumi. Pinnakatte kaart kujutab pinnakatte peamisi settetüüpe, pinnavorme ning mattunud orge. Aluspõhja kaart on koostatud varem trükis avaldatud keskmise- ja suuremõõtkavaliste kaartide alusel. Kaardil on kujutatud aluspõhja erivanuseliste kivimkomplekside (lademete) avamusi, rikkeid, mattunud orge, üks geoloogiline läbilõige ning aluspõhja stratotüüpide asukohad (samad tugiläbilõiked, mis geoloogilisel baaskaardil). Kristalse aluskorra kaart on koostatud ligi 500 puuraugu kompleksse uurimise ning detailse gravi- ja magnetomeetrilise kaardistamise andmete põhjal. Kaardil kujutatakse kivimkomplekse ja rikkeid, info pärineb põhiliselt aastaist 1960-1990. Ühtlasi näidatakse kaardil aluskorda ulatuvate puuraukude asukohti (osa geoloogilise baaskaardi faktilisest materjalist) ja läbilõikeid. Hüdrogeoloogia kaart kujutab põhjaveekihte -ja komplekse, andes ülevaate aluspõhjakivimite veeandvusest ja kollektoromadustest. Veel on näidatud läbilõiked, rikked, mattunud orud, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid. Põhjavee kaitstuse kaart kujutab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Lisaks on näidatud veekompleksi iseloomustus, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid.

  • Eesti haldus- ja asustusjaotuse andmed pärinevad maakatastrist. Andmekogu sisaldab maakondade, omavalitsuste, asustusüksuste ruumikujusid ja nendega seotud nimesid, tüüpe ning koode (EHAK - Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator). Maismaa osas on piirjooneks rannajoon (Eesti topograafia andmekogust), riigipiir (Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon).

  • Andmekogu sisaldab kohalike omavalitsusüksuste ruumikujusid ning nendega seotud nimesid ja koode, mis vastavad LAU2 piirkondadele (Local Administrative Units). LAU2 piirkonnad moodustavad osa piirkondlike üksuste statistilisest klassifikaatorist NUTS, mis loodi Eurostati poolt Euroopa Liidu liikmesriikide regionaalstatistika avaldamiseks.