From 1 - 10 / 20
  • Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, mille juurde eesvool kuulub, maaparandussüstemi ehitise kood, mille juurde eesvool kuulub, ehitise nimi, mille juurde eesvool kuulub, eesvoolu osa number jm). Eesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitise "rajatised", st nad kuuluvad mingi maaparandussüsteemi ehitise juurde ja neil on küljes selle ehitise maaparandussüsteemi kood ja ehitise kood. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Ühe maaparandussüsteemi ehitise juurde kuulub üks või mitu eesvoolu osa. Igal maaparandussüsteemi eesvoolu osal on unikaalne kood, mis moodustub maaparandussüsteemi koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub, ehitise koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub ja eesvoolu osa järjekorra numbrist. Seega, eesvoolu osa unikaalne kood on süsteemi kood+ehitise kood+osa nr. Eesvoolud on üldjuhul valgalaga alla 10 km2. Maaparandussüsteemide ehitiste eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Avatud eesvoolude kihi nimi selles on "Maaparandusehitise eesvool". Kollektoreesvoolud on kihil "Maaparandusehitise kollektoreesvool" koos riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude kollektoris olevad osadega. Eesvoole saab eristada maaparandussüsteemi koodi järgi — kood ei lõpe nelja nulliga. 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. MSR-i avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste rajatiste kohta (eesvoolud on rajatised). Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide eesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

  • Veepoliitika raamdirektiivi aruandlusüksusi ning nende kohta käivaid andmeid koondav andmekogu.

  • Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüsteemi ehitise kood, ehitise nimi, riigieesvoolu osa number, riigieesvoolu vooluveekogu nimi jm). Riigieesvoolud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 274 "Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu" (vastu võetud 01.11.2018). Riigieesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitised. Neil on vastava juhendi järgi pandud unikaalne kood. Vabariigi Valitsuse korralduses toodud riigieesvoolud on MSR-is jaotatud lõikudeks (ehitise kood ja riigieesvoolu osa nr abil) vastavalt maakonna piirile ja sellele, kas on tegemist kollektoris oleva riigieesvoolu osaga. Riigieesvoolud on üldjuhul valgalaga üle 10 km2. Riigieesvoolude GIS andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Avatud riigieesvoolude kihi nimi selles on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". Kollektoris olevad riigieesvoolude osad on kihil "Maaparandusehitise kollektoreesvool" koos eesvoolude kollektoris olevate osadega. Riigieesvoole saab eristada maaparandussüsteemi koodi järgi — riigieesvoolude puhul lõpeb see nelja nulliga. 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide riigieesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest ja eelnimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 274.

  • Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

  • Geoloogiline kaart (mõõtkavas 1:50 000) annab kasutajale informatsiooni maapõue ehituse, maavarade ja põhjavee leviku, hulga ning kvaliteedi kohta. Kaardil näidatakse nii riiklike (Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur, Maa-amet) kui teaduslike (geokogud: SARV, erinevad projektid) andmebaaside geoloogilisi ruumiandmeid vastavalt Maa-ameti esitusmudelile. Andmestik täieneb pidevalt, olles piirkonniti erineva detailsuse ja kihtide koosseisuga.

  • Andmed Eesti mullastiku kohta on mõõtkavas 1:10 000. Mullakaart katab peaaegu kogu Eesti territooriumi, andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal. Kaardil on kujutatud mullakontuurid koos nimedega (šifrid), mehaaniline koosseis (lõimis), huumus- ja turbahorisontide tüsedus, kivisuse astmed.

  • Eesti põhikaart 1:10000 on suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud informatsioon kommunikatsioonide, maakasutuse, asustuse, hüdrograafia, pinnamoe ja toponüümide kohta. Eesti põhikaardi ruumiandmed pärinevad Eesti topograafia andmekogust (ETAK), kohanimed kohanimeregistrist ning merealade samasügavusjoonte ning sügavuspunktide alusandmed transpordiameti hüdrograafia infosüsteemist. Kaardil on mitu väljundit: vektorandmestik, värviline- ja mustvalge rasterkaart. Iga aasta alguses luuakse kaart terve Eesti terrotooriumi ulatuses tervikuna uuesti. 2023. aasta Eesti põhikaart 1:10 000 on loodud ETAK andmetest seisuga 01.11.2022

  • Eesti geoloogiline baaskaart annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

  • Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudiks on kõrgusväärtused. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2017-2020 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) hõrendatud maapinna kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel 2020. aasta lõpus.

  • Eesti geoloogiliste kaartide (mõõtkavas 1:400 000) komplekti kuulub (1) pinnakatte, (2) aluspõhja, (3) kristalse aluskorra, (4) hüdrogeoloogia ja (5) põhjavee kaitstuse kaart. Kaardid katavad kogu Eesti territooriumi. Pinnakatte kaart kujutab pinnakatte peamisi settetüüpe, pinnavorme ning mattunud orge. Aluspõhja kaart on koostatud varem trükis avaldatud keskmise- ja suuremõõtkavaliste kaartide alusel. Kaardil on kujutatud aluspõhja erivanuseliste kivimkomplekside (lademete) avamusi, rikkeid, mattunud orge, üks geoloogiline läbilõige ning aluspõhja stratotüüpide asukohad (samad tugiläbilõiked, mis geoloogilisel baaskaardil). Kristalse aluskorra kaart on koostatud ligi 500 puuraugu kompleksse uurimise ning detailse gravi- ja magnetomeetrilise kaardistamise andmete põhjal. Kaardil kujutatakse kivimkomplekse ja rikkeid, info pärineb põhiliselt aastaist 1960-1990. Ühtlasi näidatakse kaardil aluskorda ulatuvate puuraukude asukohti (osa geoloogilise baaskaardi faktilisest materjalist) ja läbilõikeid. Hüdrogeoloogia kaart kujutab põhjaveekihte -ja komplekse, andes ülevaate aluspõhjakivimite veeandvusest ja kollektoromadustest. Veel on näidatud läbilõiked, rikked, mattunud orud, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid. Põhjavee kaitstuse kaart kujutab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Lisaks on näidatud veekompleksi iseloomustus, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid.