From 1 - 10 / 17
  • Veepoliitika raamdirektiivi aruandlusüksusi ning nende kohta käivaid andmeid koondav andmekogu.

  • Keskkonnaregistri maardlate nimistu energeetiliste maavarade ruumiandmekogum koondab põlevkivi ja turbaga seotud teavet. Andmed on esitatud põlevkivi aktiivsete varuplokkide kohta, turba puhul kirjeldatakse ainult hästilagunenud turba aktiivseid varusid.

  • Eesti geoloogiline baaskaart kujutab kümnel teemakaardil Eesti aluspõhja ja pinnakatte geoloogilisi nähtusi, andes informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist, võimaldamaks selle ratsionaalsemat kasutamist. Geoloogilise baaskaardi teemakaartide seas on: aluspõhja geoloogiline, aluspõhja reljeefi, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstuse, maavarade (sisaldab andmeid, mida pole kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse), pinnakatte, pinnakatte paksuse, geomorfoloogiline, aeromagnetiliste anomaaliate ja gravitatsioonijõu anomaaliate kaart. Samuti kuulub geoloogilise baaskaardi juurde faktiline materjal: puurkaevud, puuraugud, paljandid ja vaatluspunktid. Kõikide teemakaartidega on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Rohuneeme, Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Paide, Järva-Jaani ja Tartu. Osaliselt on teemakaartidega kaetud Rapla, Järvakandi, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina kaardilehed.

  • Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudid on kõrgus ja kõrgusarv. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2012-2019 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti (endine veeteede amet) Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel.

  • Eesti geoloogiliste kaartide (mõõtkavas 1:400 000) komplekti kuulub (1) pinnakatte, (2) aluspõhja, (3) kristalse aluskorra, (4) hüdrogeoloogia ja (5) põhjavee kaitstuse kaart. Kaardid katavad kogu Eesti territooriumi. Pinnakatte kaart kujutab pinnakatte peamisi settetüüpe, pinnavorme ning mattunud orge. Aluspõhja kaart on koostatud varem trükis avaldatud keskmise- ja suuremõõtkavaliste kaartide alusel. Kaardil on kujutatud aluspõhja erivanuseliste kivimkomplekside (lademete) avamusi, rikkeid, mattunud orge, üks geoloogiline läbilõige ning aluspõhja stratotüüpide asukohad (samad tugiläbilõiked, mis geoloogilisel baaskaardil). Kristalse aluskorra kaart on koostatud ligi 500 puuraugu kompleksse uurimise ning detailse gravi- ja magnetomeetrilise kaardistamise andmete põhjal. Kaardil kujutatakse kivimkomplekse ja rikkeid, info pärineb põhiliselt aastaist 1960-1990. Ühtlasi näidatakse kaardil aluskorda ulatuvate puuraukude asukohti (osa geoloogilise baaskaardi faktilisest materjalist) ja läbilõikeid. Hüdrogeoloogia kaart kujutab põhjaveekihte -ja komplekse, andes ülevaate aluspõhjakivimite veeandvusest ja kollektoromadustest. Veel on näidatud läbilõiked, rikked, mattunud orud, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid. Põhjavee kaitstuse kaart kujutab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Lisaks on näidatud veekompleksi iseloomustus, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid.

  • Eesti põhikaart 1:10000 on suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud info kommunikatsioonide (teed, elektriliinid), asustuse, hüdrograafia, pinnamoe, reljeefi (samakõrgusjooned ja kõrguspunktid ning merealade samasügavusjooned ja sügavuspunktid), toponüümide ja maakasutuse kohta. Eesti põhikaardi ruumiandmed pärinevad valdavalt Eesti topograafia andmekogust (ETAK), kohanimed kohanimeregistrist ning merealade samasügavusjooned ning sügavuspunktid transpordiameti (endine veeteede amet) andmekogust. Kaardil on mitu väljundit: vektorandmestik, värviline rasterkaart ja mustvalge rasterkaart. 2021. aasta Eesti põhikaart 1:10 000 on loodud ETAK andmetest seisuga 12.12.2020

  • Andmed Eesti mullastiku kohta on mõõtkavas 1:10 000. Mullakaart katab peaaegu kogu Eesti territooriumi, andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal. Kaardil on kujutatud mullakontuurid koos nimedega (šifrid), mehaaniline koosseis (lõimis), huumus- ja turbahorisontide tüsedus, kivisuse astmed.

  • Eesti geoloogiline baaskaart annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

  • Andmekogu sisaldab kohalike omavalitsusüksuste ruumikujusid ning nendega seotud nimesid ja koode, mis vastavad LAU2 piirkondadele (Local Administrative Units). LAU2 piirkonnad moodustavad osa piirkondlike üksuste statistilisest klassifikaatorist NUTS, mis loodi Eurostati poolt Euroopa Liidu liikmesriikide regionaalstatistika avaldamiseks.

  • Andmekogumi andmed on pärit Eesti statistika andmebaasist. Ruudustikupõhised rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 2019. Rahvaloenduse andmed on georeferentseeritud hoone täpsusega, mis võimaldab andmeid agregeerida erineva resolutsiooniga ruutvõrkude tasandile. Ruutudesse agregeerimisel võeti aluseks hoone tsentroid. Mitme ruudu piiresse jääva hoone andmed seoti selle ruuduga, kus asus hoone tsentroid. Kui rahvastiku andmeid ei olnud võimalik seostada hoonega (andmed seoti hoonega aadressi alusel ja mõnel juhul aadress ei olnud tuvastatav), lisati andmed küla või loendusjaoskonna keskele. Küla- või jaoskonnakeskusega on seotud ka loendatud kodutud. ---> Rahvastiku 1 km x 1 km ruutkaart katab kogu Eesti territooriumi sisaldades ainult asustatud ruute. Ruudustikupõhised andmed on aluseks pädevate otsuste langetamisel ühiskondlike planeeringute ja arengukavade, sh regionaalarengu kava koostamisel. Ruudustikupõhiseid andmeid kasutatakse teaduslikes uuringutes, erasektoris peamiselt parima asukoha valikul ning sihtgrupi määratlemisel.