From 1 - 7 / 7
  • Rahvastik maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste lõikes. Andmekogu sisaldab lisaks rahvastikunäitajatele haldus- või asustusüksuste ruumikujusid, nimesid ja koode vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile. Andmekogu sobib rahvastiku paiknemise uurimiseks ja erinevate statistiliste analüüside tegemiseks.

  • Merealad on Eesti maismaaga piirnev osa merest, millele laieneb Eesti jurisdiktsioon. Merealapiiride aluseks on Merealapiiride seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS)

  • Andmekogu sisaldab NUTS piirkondade ruumikujusid ning nendega seotud nimesid ja koode. Eurostati poolt kasutusele võetud NUTS-koodide (pr. keeles NUTS - Nomenclature des Unités Territoriales Statistiques) eesmärk on luua ühtne alus territoriaalsele jaotusele Euroopa Liidu piirkondliku statistika kogumisel. Euroopa Parlamendi ja Komisjoni määrus (EC) No 1059/2003, mille alusel loodi statistiliste üksuste (NUTS) ühine klassifikatsioon, jõustus 11.06.2003. NUTS-koodide nomenklatuur on statistiliste piirkondade hierarhiline klassifikatsioon. NUTS-koodide klassifikatsiooni alusel jaotub Euroopa Liidu majandusterritoorium kolme statistilise taseme vahel: NUTS I - suurim piirkond, millel on administratiivne funktsioon; NUTS II - keskmise suurusega statistiline piirkond, varieerudes 100000 elanikust kuni 10 miljoni elanikuni; NUTS III - väikseim piirkond, enamasti ka halduspiirkond. Eesti ei jaotu NUTS I ja NUTS II alusel väiksemateks gruppideks. NUTS III tase koondab maakonnad gruppideks järgnevalt: EE001 Põhja-Eesti - Harju maakond; EE004 Lääne-Eesti - Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; EE009 Kesk-Eesti - Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; EE00A Kirde-Eesti - Ida-Viru maakond; EE008 Lõuna-Eesti - Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.

  • Eesti aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i haldussüsteem) haldab üleriigiliselt kõiki aadressiandmeid ja pakub aadressiteenuseid. ADS-haldussüsteem on aadressiandmete süsteemi (ADS) keskne tehnoloogiline lahendus, mis sisaldab: 1) kõikide aadressiobjektide kohta: kohanimesid, koha-aadresse, liike, aadressipunktide koordinaate, aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaegu, aadressiandmete õigusliku aluse infot, aadressiobjektide oleku infot, koha-aadressi oleku infot, ruumiaadresse, ruumikujusid ja ruumikujudega seotud metaandmeid, algset ehk peamist koopiat normaliseeritud koha-aadressidest ning mitteametlikke aadressiandmeid; 2) kõikide EHAK-i objektide ja aadressikohtade kohta: kohanimesid, liike, ruumikujusid, aadressipunktide koordinaate ja ruumikujudega seotud metaandmeid.

  • Andmekogu sisaldab kohalike omavalitsusüksuste ruumikujusid ning nendega seotud nimesid ja koode, mis vastavad LAU2 piirkondadele (Local Administrative Units). LAU2 piirkonnad moodustavad osa piirkondlike üksuste statistilisest klassifikaatorist NUTS, mis loodi Eurostati poolt Euroopa Liidu liikmesriikide regionaalstatistika avaldamiseks.

  • Andmekogumi andmed on pärit Eesti statistika andmebaasist. Ruudustikupõhised rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 2019. Rahvaloenduse andmed on georeferentseeritud hoone täpsusega, mis võimaldab andmeid agregeerida erineva resolutsiooniga ruutvõrkude tasandile. Ruutudesse agregeerimisel võeti aluseks hoone tsentroid. Mitme ruudu piiresse jääva hoone andmed seoti selle ruuduga, kus asus hoone tsentroid. Kui rahvastiku andmeid ei olnud võimalik seostada hoonega (andmed seoti hoonega aadressi alusel ja mõnel juhul aadress ei olnud tuvastatav), lisati andmed küla või loendusjaoskonna keskele. Küla- või jaoskonnakeskusega on seotud ka loendatud kodutud. ---> Rahvastiku 1 km x 1 km ruutkaart katab kogu Eesti territooriumi sisaldades ainult asustatud ruute. Ruudustikupõhised andmed on aluseks pädevate otsuste langetamisel ühiskondlike planeeringute ja arengukavade, sh regionaalarengu kava koostamisel. Ruudustikupõhiseid andmeid kasutatakse teaduslikes uuringutes, erasektoris peamiselt parima asukoha valikul ning sihtgrupi määratlemisel.

  • Eesti geodeetiliste punktide andmekogu (GPA) koosneb digitaalselt peetavast geodeetiliste punktide andmebaasist, mis sisaldab muuhulgas geodeetiliste punktide koordinaate ja kõrguseid, ning Maa-ameti arhiivi geodeetilistest materjalidest. Avatud on geodeetiliste punktide veebipõhine andmekogu, kust leiab punktide kohta lisainfona näiteks jooniseid ja fotosid. Eesti geodeetiliste punktide andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus". Määrus on kehtestatud "Ruumiandmete seaduse" § 36 lõike 2 alusel. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendiks on geodeetilise töö aruanne.