Merestrateegia raamdirektiivile vastav merepõhja elupaikade põhitüüpide leviku kaardikiht, mis oli loodud töö „Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine“ tulemusena (TÜ Eesti mereinstituut, 2018). Eestis ei ole seni MSRD kohaselt (EL Komisjoni otsus 2017/848) merepõhja elupaikasid kaardistatud. Seetõttu käesoleva kihi loomiseks on kasutatud modelleerimist, tuginedes kättesaadavatele riikliku keskkonnaseire ja asjakohaste projektide seiretulemustele. Inventuuridega 2017. a seisuga oli kaetud ligikaudu üks kolmandik kogu Eesti merealast, seega andmete kasutamisel peab meeles pidama, et tegemist on modelleeritud leviku kihiga.

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide 1110, 1140, 1170 leviku kaasajastatud kaardikihid. Kaardikiht on loodud modelleerimise tulemusena töö "Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine" raames (TÜ EMI, 2018). Kihid esitavad kolm kuuest Eesti meres esinevatest elupaigatüüpidest (vastavalt Paal (2007) loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatule). Sisendandmetena kasutati riikliku keskkonnaseire ja erinevate asjakohaste projektide raames kogutud seireandmeid. Andmete kasutamisel peab meeles pidama, et tegemist on modelleeritud leviku kihtidega. Mida suuremad on proovipunktide vahelised kaugused, seda madalama usaldusväärsusega on nende põhjal valminud kaardid.

Teenuse kaudu on alla laaditavad: EUREF-EST97 1´ geodeetiline koordinaatvõrk ja koordinaatvõrgu punktid; L-EST97 1km ristkoordinaatvõrk ja koordinaatvõrgu punktid; UTM 5km ja 10km viitevõrgustikud; Eesti põhikaardi nomenklatuuri kaardilehed (1:2000, 1:10 000, 1:20 000, 1:50 000, 1:100 000, 1:200 000), Eesti põhikaardi 1:20 000 trükitud kaardilehtede ja teiste ajalooliste kaartide trükitud kaardilehtede ruudustikud (verstakaardid, Eesti Vabariigi kaardid 20. saj esimesest poolest, NSVL topokaardid, Saksa sõjaväe ülevaatekaart).

Loodusvaatluste andmebaas on loodud kõigile loodushuvilistele sisestamaks vaatlusi erinevate liikide kohta. Lisaks elavate isendite vaatlustele saab andmebaasi sisestada ka tegevusjälgede (käpajäljed, ekskremendid) ja surnud isendite (nt autolt löögi saanud teeservas lebav rebane) nägemist. Kiht ei sisalda I ja II kategooria liike. Andmeid haldav organisatsioon: Keskkonnaagentuur.

Eesti on jaotunud 20 ohjamisalaks, mis on eraldatud vastavalt maakondadele ja jahipiirkondadele. Andmestiku atribuudid on ohjamisala nimetus ja ohjamisala ID.

Kohanimeregister on riiklik andmekogu, mille pidamise eesmärk on teabe kogumine ja registreerimine Eesti kohanimede kohta, kogutud andmete töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine. Kohanimeregistri nimeobjektide teenuses sisaldab nimeobjekte, mille olek kohanimeregistri andmekogus on määratud kehtivaks. Teenuses on nimeobjektid esitatud, kas kohanimeregistri andmekogust pärineva ruumikujuga või kui nimeobjektil on kohanimeregistri andmekogus märgitud seos registriga (Keskkonnaregister, Muinsuskaitseregister, Ühistranspordiregister, Teeregister, Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaator), siis vastavast registrist saadud ruumikujuga. Nimeobjektid on teenuses jagatud 22 nimeobjekti grupiks, kohanimeregistri liigi koodide alusel: ühiskondlik- ja tootmisala, vooluveed, veetransport, teed, siseveekogud, saared, raudteed, pinnavormid, õhutransport, muud territoriaalüksused, mitteametlikud alad, meri, maastiku üksikelemendid, maakonnad, maakate, maakasutus, loodusalad, haldusüksused, ehitised, ühistransport, asustusüksused (v.a Tallinn, Narva, Sillamäe, Maardu, Loksa, Kohtla-Järve, Rakvere, Võru, Viljandi ja Keila linn), kombineeritud asustusüksused (kõik asustusüksused), ajaloolised alad. Nimeobjektide teenus sisaldab välju: nimeobjekti_id, ametlik_nimi, mitteametlik_esinimi, mitteametlik_muunimi, olek, ryhma_id, nimeobjekt_liik, liigi_kood, esindusaadress, tunnuspunkt_x, tunnuspunkt_y, uuendus_kp.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud keskkonnaseire jaamad, alad ja kohad.

Teenuse eesmärk on edastada kasutajatele Eesti eluhoonete info. Selle info leidmiseks on kasutatud aadressiandmete süsteemi (ADS) unikaalaadressi nõudega hooneid, millel on Ehitisregistri (EHR) andmetel elamu kasutusotstarve ja mis on Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) poolt kaardistatud. Teenus sisaldab lisaks tärkinfole ka hoone ruumikujusid, mis võivad pärineda nii ETAK-ist, EHR-ist kui ka ADS-ist. Andmed pärinevad Maa-ametist. Kasutusotstarbe koodid, mida kasutati eluhoonete tuvastamiseks : 11100 Ühe korteriga elamud; 11101 Üksikelamu; 11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt); 11103 Suvila, aiamaja; 11200 Kahe või mitme korteriga elamud; 11210 Kahe korteriga elamud; 11212 Kahe korteriga elamu; 11220 Kolme või enama korteriga elamud; 11221 Ridaelamu; 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu. Teenus sisaldab välju: • ADS_OID – Aadressobjekti identifikaator aadressiandmete süsteemis. • EHR_GID – Ehitise osa geomeetria identifikaator Ehitisregistris. • EHR_KOOD – Ehitisregistri poolt loodud unikaalne ehitise kood. • EHR_URL – Ehitisregistrisse suunav link. • ETAK_ID – Eesti topograafia andmekogu unikaalne identifikaator objektidele. • TAISAADRESS – Kehtiv täisaadress tekstilisel kujul sisaldades kõiki paralleelaadresse. • LAHIAADRESS – Kehtiv lähiaadress tekstilisel kujul sisaldades kõiki paralleelaadresse. • KAOS_KOOD – Hoone kasutusotstarve/kasutusotstarbed koodina. • KAOS_NIMETUS – Hoone kasutusotstarve/kasutusotstarbed tekstina. • UNIK – Unikaalaadressi nõue.

PRIA Maastikuelemendid

Andmed alade kohta, mida iseloomustavad spetsiifilised ökoloogilised tingimused, protsessid, struktuurid ja (elu alalhoiu-) funktsioonid, mis füüsiliselt toetavad seal elavaid organisme. Hõlmab maa- ja veealasid, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täielikult looduslikud või poollooduslikud.