Format

GML

105 record(s)
 
Type of resources
Available actions
Topics
INSPIRE themes
Provided by
Years
Formats
Representation types
Update frequencies
Service types
Scale
From 1 - 10 / 105
  • Ruumiandmekogum hõlmab hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade asukohaandmed. Looduslike pühapaikade objektidega esitatakse järgmisi andmeid: nimetus, aadress, ajalooline kihelkond, seisund ning viited ruumi- jm andmete teabeallikatele.

  • Metsaseaduse järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas korraldab vääriselupaiga kaitset maa omanik või tema volitatud esindaja, riigimetsas riigimetsa majandaja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Eesti keskkonnaregistri vääriselupaikade andmestikust saab ülevaate vääriselupaikadest Eestis. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Maa- ja Ruumiameti poolt pakutav INSPIRE allalaadimismisteenus, mille kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine andmekiht: vääriselupaigad.

  • Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) tehtud teenus, kust on alla laaditavad (WFS) Maa- ja Ruumiameti avalikud maaparanduse GIS kihid. Kihtidel on samad andmed, mis maaparandussüsteemide registris (MSR), aga kuni 2 tunnise viibega, st kui nt maaparandussüsteemide registrisse tekib kirje (või kirje muutus) 14. märtsil kell 22, siis selle teenuse kihile jõuab see kirje (või selle kirje muutus) 14. märtsil alates 23:15-st. Erandlikuks on kiht "Kehtetu maaparandussüsteem". See on muutumatu sisuga kiht. See kiht ei ole MSR-i osa. Teenus sisaldab kihte: Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad (msr_vork) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest. Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide eesvoolud (msr_eesvool) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest. Eesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitise "rajatised", st nad kuuluvad mingi maaparandussüsteemi ehitise juurde ja neil on küljes selle ehitise maaparandussüsteemi kood ja ehitise kood. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Ühe maaparandussüsteemi ehitise juurde kuulub üks või mitu eesvoolu osa. Igal maaparandussüsteemi eesvoolu osal on unikaalne kood, mis moodustub maaparandussüsteemi koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub, ehitise koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub ja eesvoolu osa järjekorra numbrist. Seega, eesvoolu osa unikaalne kood on süsteemi kood+ehitise kood+osa nr. Eesvoolud on üldjuhul valgalaga alla 10 km2. Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud (msr_riigieesvoolud) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega. Riigieesvoolud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 274 "Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu" (vastu võetud 01.11.2018). Riigieesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitised. Neil on vastava juhendi järgi pandud unikaalne kood. Vabariigi Valitsuse korralduses toodud riigieesvoolud on MSR-is jaotatud lõikudeks (ehitise kood ja riigieesvoolu osa nr abil) vastavalt maakonna piirile ja sellele, kas on tegemist kollektoris oleva riigieesvoolu osaga. Riigieesvoolud on üldjuhul valgalaga üle 10 km2. Maaparandusühistute tegevuspiirkonnad (mpy_tegevuspiirkond) — Maaparandusühistute tegevuspiirkondade andmed, mis vastavalt maaparandusseaduse § 66 lg 3 esitatakse Maa- ja Ruumiameti poolt kitsenduste kaardile kandmiseks. Kehtetu maaparandussüsteem (kehtetu_maaparandussysteem) — Sellel kihil on enne maaparandussüsteemide registri loomist (ca 2006-2010) kasutatud maaparandusobjektide andmebaasis olnud peamiselt ENSV aegsed põllu- ja metsamajanduse maaparandusobjektide (nt majandite kuivendussüsteemid ja niisutussüsteemid, poldrid) ruumikujud. Teisisõnu, sellel kihil on maaparandusobjektid aastatel 1950-2005, mille põhjal loodi maaparandussüsteemide register. Kihi "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KeMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus „2.7.2.2“ – maaparandussüsteemi ehitise reguleeriv võrk vihm – reguleeriva võrgu tüüpi täpsustav kood „0“ – kuivendussüsteemi reguleeriv võrk „1“ – vihmutussüsteemi reguleeriv võrk pind_ha – maaparandussüsteemi ehitise pind hektarites aasta – maaparandussüsteemi ehitise kasutuselevõtu aasta vork_id – maaparandussüsteemi ehitise identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood. ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – maaparandussüsteemi ehitise esmase lisamise aeg Maa- ja Ruumiameti (MaRu) maaparanduse GIS andmebaasi muutmise_aeg – maaparandussüsteemi ehitise viimase muudatuse tegemise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KeMITi teenuses Kihi "Maaparandussüsteemide eesvoolud" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KeMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi ev_osa – maaparandussüsteemi ühe ja sama ehitise eesvoolu erinevate osade eristamiseks antav number kkr_kood – veejuhtme registrikood (endise keskkonnaregistri kood) vnimi – veejuhtme nimi nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus "2.3.1.9" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.10" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.11" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 "2.3.1.12" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.13" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.14" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2 pikkus_km – maaparandussüsteemi ehitise eesvoolu osa pikkus kilomeetrites ruumikuju järgi ev_id – veejuhtme identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood + ev_osa ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – eesvoolu esmase lisamise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasi muutmise_aeg – eesvoolu viimase muudatuse tegemise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KeMITi teenuses Kihi "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KeMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi ev_osa – maaparandussüsteemi ühe ja sama ehitise eesvoolu erinevate osade eristamiseks antav number kkr_kood – veejuhtme registrikood (endise keskkonnaregistri kood) vnimi – veekogu nimi keskkonnaregistris nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus "2.3.1.9" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.10" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.11" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 "2.3.1.12" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.13" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.14" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2 pikkus_km – riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu osa pikkus kilomeetrites ruumikuju järgi rev_id – riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu osa identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood + ev_osa ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu esmase lisamise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasi muutmise_aeg – riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu viimase muudatuse tegemise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KeMITi teenuses Kihi "Maaparandusühistute tegevuspiirkonnad" tärkandmete seletused: sys_id – tehniline väli KeMITi teenuses versioon – tehniline väli KeMITi teenuses mpy_nimi – maaparandusühistu nimi mpy_reg_kood – maaparandusühistu registrikood reg_kp – maaparandusühistu registrisse kandmise kuupäev vork_pind_ha – maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva reguleeriva võrgu pindala hektarites y_eesv_pikkus_km – maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuvate ühiseesvoolude pikkus kilomeetrites loom_aeg – maaparandusühistu tegevuspiirkonna esmase lisamise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasi muut_aeg – maaparandusühistu tegevuspiirkonna viimase muudatuse tegemise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasis

  • Loodusdirektiivi elupaigatüüpide 1110, 1140, 1170 leviku 2017. aastal kaasajastatud kaardikihid. Kihid esitavad kolm kuuest Eesti meres esinevatest elupaigatüüpidest (vastavalt Paal (2007) loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatule). Sisendandmetena kasutati riikliku keskkonnaseire ja erinevate asjakohaste projektide raames kogutud seireandmeid. Inventuuridega ehk pärisandmetega 2017. a seisuga oli kaetud ligikaudu üks kolmandik kogu Eesti merealast, seega andmete kasutamisel peab meeles pidama, et tegemist on modelleeritud leviku kihtidega. Geograafiline ulatus: Läänemeri (Baltic Sea), Eesti EEZ. Andmekogu kuulub Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) koosseisu. Seotud õigusaktid: Directive 92/43/EEC; Directive 2008/56/EC

  • Veetaseme tõusu mudeli WFS võimaldab alla laadida veetaseme tõusu mudeli andmeid. Andmed on saadaval mereranniku ja Emajõe kallaste kohta Tartu linna piirides (Emajõe graafiku null on 29,77 m üle merepinna (EH2000)). Andmed on saadaval kahel viisil: 1) Ühe kihina, kus erinevad kõrgusvahemikud sammuga 25 cm omavahel ei kattu. Atribuut on 'korgus_txt'. 2) Eraldi kihtidena, kus iga veetaseme ulatus algab kaldajoonest ning ulatub vastavalt kihi nimes märgitud maapinna kõrguseni. Atribuute ei ole, veetaseme kõrguse info kajastub kihi nimes.

  • Loodusdirektiivi elupaigatüüpide 1110, 1140, 1170 leviku kaasajastatud kaardikihid. Kaardikiht on loodud modelleerimise tulemusena töö "Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine" raames (TÜ EMI, 2018). Kihid esitavad kolm kuuest Eesti meres esinevatest elupaigatüüpidest (vastavalt Paal (2007) loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatule). Sisendandmetena kasutati riikliku keskkonnaseire ja erinevate asjakohaste projektide raames kogutud seireandmeid. Andmete kasutamisel peab meeles pidama, et tegemist on modelleeritud leviku kihtidega. Mida suuremad on proovipunktide vahelised kaugused, seda madalama usaldusväärsusega on nende põhjal valminud kaardid.

  • Maa- ja Ruumiameti ajakohaste ortofotode mosaiikelemendid ja ortokujutiste katvused.

  • Kultuurimälestiste register on andmekogu, mille pidamise eesmärk on registreerida kõik Eesti vabariigi kultuurimälestised ja nende kohta kogutavad andmed. Registrist on võimalik otsida etteantud tingimustele vastavaid kultuurimälestisi, näha nende ametlikke nimetusi, registri numbrit, aadressi jm. Andmekogu alusdokumendiks on "Kultuurimälestiste riikliku registri pidamise põhimäärus".

  • Eesti on jaotunud 20 ohjamisalaks, mis on eraldatud vastavalt maakondadele ja jahipiirkondadele. Andmestiku atribuudid on ohjamisala nimetus ja ohjamisala ID.