From 1 - 10 / 31
  • Üleujutusohupiirkonna kaardid hõlmavad geograafilisi alasid, mis näitavad veetaseme tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes. Iga stsenaariumi kohta esitatakse järgmised andmed: üleujutuse ulatus, veetase ja vooluveekogude korral ka vastav vooluhulk. Infot uuendatakse iga kuue aasta järel.

  • Eesti metsade majandamisega ja puiduvaruga seotud infot koondav andmekogu. Kõige vanemad andmed on kogutud alates 1995. aastast.

  • Veekogude valglad, vesikonnad, alamvesikonnad. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Eesti seisuveekogumite, vooluveekogumite ja rannikumerekogumite andmestik. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Merealad on Eesti maismaaga piirnev osa merest, millele laieneb Eesti jurisdiktsioon. Merealapiiride aluseks on Merealapiiride seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS)

  • Eesti geoloogiliste kaartide (mõõtkavas 1:400 000) komplekti kuulub (1) pinnakatte, (2) aluspõhja, (3) kristalse aluskorra, (4) hüdrogeoloogia ja (5) põhjavee kaitstuse kaart. Kaardid katavad kogu Eesti territooriumi. Pinnakatte kaart kujutab pinnakatte peamisi settetüüpe, pinnavorme ning mattunud orge. Aluspõhja kaart on koostatud varem trükis avaldatud keskmise- ja suuremõõtkavaliste kaartide alusel. Kaardil on kujutatud aluspõhja erivanuseliste kivimkomplekside (lademete) avamusi, rikkeid, mattunud orge, üks geoloogiline läbilõige ning aluspõhja stratotüüpide asukohad (samad tugiläbilõiked, mis geoloogilisel baaskaardil). Kristalse aluskorra kaart on koostatud ligi 500 puuraugu kompleksse uurimise ning detailse gravi- ja magnetomeetrilise kaardistamise andmete põhjal. Kaardil kujutatakse kivimkomplekse ja rikkeid, info pärineb põhiliselt aastaist 1960-1990. Ühtlasi näidatakse kaardil aluskorda ulatuvate puuraukude asukohti (osa geoloogilise baaskaardi faktilisest materjalist) ja läbilõikeid. Hüdrogeoloogia kaart kujutab põhjaveekihte -ja komplekse, andes ülevaate aluspõhjakivimite veeandvusest ja kollektoromadustest. Veel on näidatud läbilõiked, rikked, mattunud orud, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid. Põhjavee kaitstuse kaart kujutab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Lisaks on näidatud veekompleksi iseloomustus, põhjavee ülevoolu piirkonnad ning maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid.

  • Eesti põhjaveekatastri andmestik puuraukude ja puurkaevude kohta koos detailinfoga. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Eesti aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i haldussüsteem) haldab üleriigiliselt kõiki aadressiandmeid ja pakub aadressiteenuseid. ADS-haldussüsteem on aadressiandmete süsteemi (ADS) keskne tehnoloogiline lahendus, mis sisaldab: 1) kõikide aadressiobjektide kohta: kohanimesid, koha-aadresse, liike, aadressipunktide koordinaate, aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaegu, aadressiandmete õigusliku aluse infot, aadressiobjektide oleku infot, koha-aadressi oleku infot, ruumiaadresse, ruumikujusid ja ruumikujudega seotud metaandmeid, algset ehk peamist koopiat normaliseeritud koha-aadressidest ning mitteametlikke aadressiandmeid; 2) kõikide EHAK-i objektide ja aadressikohtade kohta: kohanimesid, liike, ruumikujusid, aadressipunktide koordinaate ja ruumikujudega seotud metaandmeid.

  • Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) hallatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja direktiivide kohaselt Eesti esitatud alad: 1) Helcom-i alad (Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa); 2) Ramsar-i alad (Ramsari konventsiooni nõuetele vastavad väärtuslikud märgalad, mis on Ramsari komisjoni poolt kinnitatud); 3) Natura 2000 (loodus- ja linnualad); 4) Biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala piir). Biosfääri kaitseala loodi 1989.aastal ja sai Unesco tunnustuse 1990. aastal. Esimene Ramsari ala kinnitati 1994. aastal. Natura alad esitati Euroopa Komisjonile 2004. aastal.

  • Andmestik sisaldab vooluveekogusid, seisuveekogusid ja allikaid. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).