From 1 - 10 / 24
  • Eesti metsade majandamisega ja puiduvaruga seotud infot koondav andmekogu. Kõige vanemad andmed on kogutud alates 1995. aastast.

  • Üleujutusohupiirkonna kaardid hõlmavad geograafilisi alasid, mis näitavad veetaseme tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes. Iga stsenaariumi kohta esitatakse järgmised andmed: üleujutuse ulatus, veetase ja vooluveekogude korral ka vastav vooluhulk.

  • Rahvastik maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste lõikes. Andmekogu sisaldab lisaks rahvastikunäitajatele haldus- või asustusüksuste ruumikujusid, nimesid ja koode vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile. Andmekogu sobib rahvastiku paiknemise uurimiseks ja erinevate statistiliste analüüside tegemiseks.

  • Merealad on Eesti maismaaga piirnev osa merest, millele laieneb Eesti jurisdiktsioon. Merealapiiride aluseks on Merealapiiride seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS)

  • Keskkonnaregistri maardlate nimistu energeetiliste maavarade ruumiandmekogum koondab põlevkivi ja turbaga seotud teavet. Andmed on esitatud põlevkivi aktiivsete varuplokkide kohta, turba puhul kirjeldatakse ainult hästilagunenud turba aktiivseid varusid.

  • Eesti geoloogiline baaskaart kujutab kümnel teemakaardil Eesti aluspõhja ja pinnakatte geoloogilisi nähtusi, andes informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist, võimaldamaks selle ratsionaalsemat kasutamist. Geoloogilise baaskaardi teemakaartide seas on: aluspõhja geoloogiline, aluspõhja reljeefi, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstuse, maavarade (sisaldab andmeid, mida pole kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse), pinnakatte, pinnakatte paksuse, geomorfoloogiline, aeromagnetiliste anomaaliate ja gravitatsioonijõu anomaaliate kaart. Samuti kuulub geoloogilise baaskaardi juurde faktiline materjal: puurkaevud, puuraugud, paljandid ja vaatluspunktid. Kõikide teemakaartidega on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Rohuneeme, Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Paide, Järva-Jaani ja Tartu. Osaliselt on teemakaartidega kaetud Rapla, Järvakandi, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina kaardilehed.

  • Andmekogu sisaldab NUTS piirkondade ruumikujusid ning nendega seotud nimesid ja koode. Eurostati poolt kasutusele võetud NUTS-koodide (pr. keeles NUTS - Nomenclature des Unités Territoriales Statistiques) eesmärk on luua ühtne alus territoriaalsele jaotusele Euroopa Liidu piirkondliku statistika kogumisel. Euroopa Parlamendi ja Komisjoni määrus (EC) No 1059/2003, mille alusel loodi statistiliste üksuste (NUTS) ühine klassifikatsioon, jõustus 11.06.2003. NUTS-koodide nomenklatuur on statistiliste piirkondade hierarhiline klassifikatsioon. NUTS-koodide klassifikatsiooni alusel jaotub Euroopa Liidu majandusterritoorium kolme statistilise taseme vahel: NUTS I - suurim piirkond, millel on administratiivne funktsioon; NUTS II - keskmise suurusega statistiline piirkond, varieerudes 100000 elanikust kuni 10 miljoni elanikuni; NUTS III - väikseim piirkond, enamasti ka halduspiirkond. Eesti ei jaotu NUTS I ja NUTS II alusel väiksemateks gruppideks. NUTS III tase koondab maakonnad gruppideks järgnevalt: EE001 Põhja-Eesti - Harju maakond; EE004 Lääne-Eesti - Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; EE009 Kesk-Eesti - Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; EE00A Kirde-Eesti - Ida-Viru maakond; EE008 Lõuna-Eesti - Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.

  • Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudid on kõrgus ja kõrgusarv. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2012-2019 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti (endine veeteede amet) Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel.

  • Eesti aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i haldussüsteem) haldab üleriigiliselt kõiki aadressiandmeid ja pakub aadressiteenuseid. ADS-haldussüsteem on aadressiandmete süsteemi (ADS) keskne tehnoloogiline lahendus, mis sisaldab: 1) kõikide aadressiobjektide kohta: kohanimesid, koha-aadresse, liike, aadressipunktide koordinaate, aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaegu, aadressiandmete õigusliku aluse infot, aadressiobjektide oleku infot, koha-aadressi oleku infot, ruumiaadresse, ruumikujusid ja ruumikujudega seotud metaandmeid, algset ehk peamist koopiat normaliseeritud koha-aadressidest ning mitteametlikke aadressiandmeid; 2) kõikide EHAK-i objektide ja aadressikohtade kohta: kohanimesid, liike, ruumikujusid, aadressipunktide koordinaate ja ruumikujudega seotud metaandmeid.

  • Ruumiandmekogum kuulub Eesti maakatastri koosseisu. Eesti maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemi (KPO IS) kogutakse graafilist ja tekstilist teavet veekogude ja hüdrograafiliste rajatiste, transpordirajatiste, tehnovõrkude, keskkonnakaitse nähtuste ja administratiivsete nähtuste ning nende piiranguvööndite kohta. On integreeritud katastri infosüsteemiga. KPO IS võimalikeks väljunditeks on graafilised väljavõtted koos kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvöönditega. ---> Andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Maakatastriseadus".