From 1 - 10 / 24
  • Eesti metsade majandamisega ja puiduvaruga seotud infot koondav andmekogu. Kõige vanemad andmed on kogutud alates 1995. aastast.

  • Üleujutusohupiirkonna kaardid hõlmavad geograafilisi alasid, mis näitavad veetaseme tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes. Iga stsenaariumi kohta esitatakse järgmised andmed: üleujutuse ulatus, veetase ja vooluveekogude korral ka vastav vooluhulk. Infot uuendatakse iga kuue aasta järel.

  • Eesti aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i haldussüsteem) haldab üleriigiliselt kõiki aadressiandmeid ja pakub aadressiteenuseid. ADS-haldussüsteem on aadressiandmete süsteemi (ADS) keskne tehnoloogiline lahendus, mis sisaldab: 1) kõikide aadressiobjektide kohta: kohanimesid, koha-aadresse, liike, aadressipunktide koordinaate, aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaegu, aadressiandmete õigusliku aluse infot, aadressiobjektide oleku infot, koha-aadressi oleku infot, ruumiaadresse, ruumikujusid ja ruumikujudega seotud metaandmeid, algset ehk peamist koopiat normaliseeritud koha-aadressidest ning mitteametlikke aadressiandmeid; 2) kõikide EHAK-i objektide ja aadressikohtade kohta: kohanimesid, liike, ruumikujusid, aadressipunktide koordinaate ja ruumikujudega seotud metaandmeid.

  • Andmekogum hõlmab Eesti maaregistri kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemi tehnovõrgud - elektri- ja gaasipaigaldised, surveseadmed (torustikud), ühisveevärgi ja kanalisatsioonipaigaldised, telekommunikatsioonide rajatised, talumiskohustusega tehnovõrgud ja -rajatised.

  • Ruumiandmekogum kuulub Eesti maakatastri koosseisu. Eesti maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemi (KPO IS) kogutakse graafilist ja tekstilist teavet veekogude ja hüdrograafiliste rajatiste, transpordirajatiste, tehnovõrkude, keskkonnakaitse nähtuste ja administratiivsete nähtuste ning nende piiranguvööndite kohta. On integreeritud katastri infosüsteemiga. KPO IS võimalikeks väljunditeks on graafilised väljavõtted koos kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvöönditega. ---> Andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Maakatastriseadus".

  • Eesti geoloogiline baaskaart annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

  • Merealad on Eesti maismaaga piirnev osa merest, millele laieneb Eesti jurisdiktsioon. Merealapiiride aluseks on Merealapiiride seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS)

  • Rahvastik maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste lõikes. Andmekogu sisaldab lisaks rahvastikunäitajatele haldus- või asustusüksuste ruumikujusid, nimesid ja koode vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile. Andmekogu sobib rahvastiku paiknemise uurimiseks ja erinevate statistiliste analüüside tegemiseks.

  • Andmekogu sisaldab NUTS piirkondade ruumikujusid ning nendega seotud nimesid ja koode. Eurostati poolt kasutusele võetud NUTS-koodide (pr. keeles NUTS - Nomenclature des Unités Territoriales Statistiques) eesmärk on luua ühtne alus territoriaalsele jaotusele Euroopa Liidu piirkondliku statistika kogumisel. Euroopa Parlamendi ja Komisjoni määrus (EC) No 1059/2003, mille alusel loodi statistiliste üksuste (NUTS) ühine klassifikatsioon, jõustus 11.06.2003. NUTS-koodide nomenklatuur on statistiliste piirkondade hierarhiline klassifikatsioon. NUTS-koodide klassifikatsiooni alusel jaotub Euroopa Liidu majandusterritoorium kolme statistilise taseme vahel: NUTS I - suurim piirkond, millel on administratiivne funktsioon; NUTS II - keskmise suurusega statistiline piirkond, varieerudes 100000 elanikust kuni 10 miljoni elanikuni; NUTS III - väikseim piirkond, enamasti ka halduspiirkond. Eesti ei jaotu NUTS I ja NUTS II alusel väiksemateks gruppideks. NUTS III tase koondab maakonnad gruppideks järgnevalt: EE001 Põhja-Eesti - Harju maakond; EE004 Lääne-Eesti - Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; EE009 Kesk-Eesti - Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; EE00A Kirde-Eesti - Ida-Viru maakond; EE008 Lõuna-Eesti - Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.

  • Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudid on kõrgus ja kõrgusarv. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2012-2019 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti (endine veeteede amet) Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel.