From 1 - 8 / 8
  • Eesti geoloogiline baaskaart annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

  • Eesti geoloogiline baaskaart kujutab kümnel teemakaardil Eesti aluspõhja ja pinnakatte geoloogilisi nähtusi, andes informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist, võimaldamaks selle ratsionaalsemat kasutamist. Geoloogilise baaskaardi teemakaartide seas on: aluspõhja geoloogiline, aluspõhja reljeefi, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstuse, maavarade (sisaldab andmeid, mida pole kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse), pinnakatte, pinnakatte paksuse, geomorfoloogiline, aeromagnetiliste anomaaliate ja gravitatsioonijõu anomaaliate kaart. Samuti kuulub geoloogilise baaskaardi juurde faktiline materjal: puurkaevud, puuraugud, paljandid ja vaatluspunktid. Kõikide teemakaartidega on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Rohuneeme, Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Paide, Järva-Jaani ja Tartu. Osaliselt on teemakaartidega kaetud Rapla, Järvakandi, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina kaardilehed.

  • Ruumiandmekogum hõlmab Eesti põhikaardi 1:10000 reljeefikihi andmed: samakõrgusjooned ja kõrguspunktid. Nähtuste atribuudid on kõrgus ja kõrgusarv. Samakõrgusjooned on esitatud 2,5 m intervalliga. Samakõrgusjooned ja kõrguspunktid on toodetud ajavahemikus 2012-2019 kogutud aerolaserskaneerimise (LiDAR - Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest. Alates 2021. aastast on põhikaardil ka merealade samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed. Sügavusjooned ja -punktid genereeris maa-amet transpordiameti (endine veeteede amet) Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmete alusel.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ehitised ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Ehitised" grupi reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: hooned, kõrgrajatised, muud rajatised, maa-alused hooned, piirded. ---> Nähtusklassi hooned atribuudid on: hoone tüüp, ehitise aadress. Nähtusklassi kõrgrajatised atribuudid on: kõrgrajatise tüüp, kõrgrajatise kõrgus, navigatsioonimärk, kõrgrajatise seos hoonega, hoone ETAK_ID. Nähtusklassi muud rajatised atribuudid on: muu rajatise tüüp, navigatsioonimärk. Nähtusklassi maa-alused hooned atribuut on: maa-aluse hoone tüüp. Nähtusklassi piirded atribuudid on: piirde tüüp, puittaimed piirdel. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

  • Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - transport" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli transpordi gruppi koondatud reaalse maailma nähtuseid, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: teed (seal hulgas teealad), rööbasteed, sihid ja liikluskorralduslikud rajatised. ---> Nähtusklassi teed atribuudid on: tee nimetus, tee nimetus aadressiandmete süsteemis, tee number, sõidutee kood, tee loogilise osa kood, tee numbri sünonüüm, tee numbri teine sünonüüm, tee loogilise osa koodi sünonüüm, tee loogilise osa koodi teine sünonüüm, tee sõiduosa koodi sünonüüm, tee sõiduosa koodi teine sünonüüm, tee laius, teelõigu alguse tasand, teelõigu lõpu tasand, liikluse suunalisus, tee tüüp, tee kattematerjal, tee tähtsus, tee kartograafiline nimi. Nähtusklassi rööbasteed atribuudid on: rööbastee tüüp, elektrifitseeritud rööbastee, rööbastee tähtsus. Nähtusklassi liikluskkorralduslikud rajatised atribuudid on: liikluskorraldusliku rajatise tüüp, tõkke suletus. Nähtusklassil sihid atribuudid puuduvad. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed. Nt Eesti topograafia andmekogu maanteed on seotud Eesti riikliku teeregistri andmetega.

  • Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - hüdrograafia" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli gruppi 'Veekogud ja hüdrograafilised rajatised' koondatud reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: meri, seisuveekogud, vooluveekogud, kaldajoon, hüdrograafilised rajatised, truubid; samuti reaalsusmudeli gruppi 'Pinnamood' koondatud pinnavormid, mille atribuudi pinnavormi tüüp väärtused on kärestik ja juga. ---> Nähtusklassi seisuveekogud atribuudid on: seisuveekogu nimetus, seisuveekogu mitteametlik nimi, seisuveekogu tüüp. --> Nähtusklassi vooluveekogud atribuudid on: vooluveekogu nimetus, vooluveekogu mitteametlik nimi, vooluveekogu tüüp, vooluveekogu laius, vooluveekogu telje tüüp, vooluveekogu telje staatus, vooluveekogu voolusuund. --> Nähtusklassi kaldajoon atribuudid: kalda tüüp, piiritleva veekogu tüüp, kallas halduspiiriks. --> Nähtusklassi hüdrograafilised rajatised atribuudid on: hüdrogrfaafilise rajatise tüüp. --> Nähtusklassi truubid atribuudid on: truubi tüüp. --> Nähtusklassil meri atribuudid puuduvad. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti. ETAK nähtuste grupid on: pinnamood, veekogud ja hüdrograafilised rajatised, kõlvikud, ehitised, transport, tehnovõrgud. ETAK andmete alusel koostatakse topograafilisi kaarte. ETAK katab kogu Eesti territooriumi. Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused".

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) maakatte ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Kõlvikud" grupi kõlvikud, mida ei kaardistata kattuvana, ning "Veekogud ja hüdrograafilised rajatised" grupi pinnana kujutatavad veekogud. ---> Maakatte tüübid jaotuvad: haritav maa - põld ja aianduslik maa; lagedad - klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage; märgalad - madalsoo, raba, soovik, õõtsik; puittaimestik - mets ja põõsastik; seisuveekogud - järv, paisjärv, laugas, tehisjärv, tiik, biotiik ja muud seisuveekogud; vooluveekogud; meri; turbaväljad - mahajäetud turbaväljad ja turbaväljad; õued - eraõued, tootmisõued; teealad; muud kõlvikud - haljasala, jäätmaa. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.