Asumite ja mitteametlike linnaosade andmed kantakse aadressiandmete süsteemi mitteametlike piirkondadena. Mitteametlikud piirkonnad on kultuurilised üksused, mis aitavad hoida ning edendada kogukondade identiteeti ning tagavad parema aadressiotsingu. Piirkonnal on kohanimi, kuid ametlikus koha-aadressis see nimi ei kajastu.

Baaskaardi andmestik sisaldab informatsiooni Eesti maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja põhjavee kaitstusest. Andmestik katab Põhja-Eesti, koos majandusvööndisse jääva merealaga, Kesk- ja Kirde-Eesti ning Hiiumaa.

Geoloogiline kaart 1:50 000 annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).

Geoloogiline kaart (mõõtkavas 1:50 000) annab kasutajale informatsiooni maapõue ehituse, maavarade ja põhjavee leviku, hulga ning kvaliteedi kohta. Kaardil näidatakse nii riiklike (Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur, Maa-amet) kui teaduslike (geokogud: SARV, erinevad projektid) andmebaaside geoloogilisi ruumiandmeid vastavalt Maa-ameti esitusmudelile. Andmestik täieneb pidevalt, olles piirkonniti erineva detailsuse ja kihtide koosseisuga.

Eesti aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i haldussüsteem) haldab üleriigiliselt kõiki aadressiandmeid ja pakub aadressiteenuseid. ADS-haldussüsteem on aadressiandmete süsteemi (ADS) keskne tehnoloogiline lahendus, mis sisaldab: 1) kõikide aadressiobjektide kohta: kohanimesid, koha-aadresse, liike, aadressipunktide koordinaate, aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaegu, aadressiandmete õigusliku aluse infot, aadressiobjektide oleku infot, koha-aadressi oleku infot, ruumiaadresse, ruumikujusid ja ruumikujudega seotud metaandmeid, algset ehk peamist koopiat normaliseeritud koha-aadressidest ning mitteametlikke aadressiandmeid; 2) kõikide EHAK-i objektide ja aadressikohtade kohta: kohanimesid, liike, ruumikujusid, aadressipunktide koordinaate ja ruumikujudega seotud metaandmeid.