From 1 - 9 / 9
  • Eesti põhjaveemaardlate andmestikust on leitav maardla nimi, kood ja kohanimi ning maardlaga on seotud üks või mitu põhjaveevaru. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Andmed liikide jaotumise kohta Eestis. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud kaadamiskohtade andmestik.

  • Saasteainete heite- ja ülekanderegister (Pollutant Release and Transfer Register ehk PRTR) on riiklik elektrooniline andmebaas, mille eesmärk on tagada ligipääs keskkonnainfole riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Registrisse koondatakse alljärgnevad keskkonnaandmed: saasteainete heited õhku, vette ja maismaale; saasteainete ülekanded reoveega; ohtlike ja tavajäätmete ülekanded (sh eksport).

  • Maa-ameti poolt pakutav INSPIRE vaatamisteenus, mille kaudu tehakse kättesaadavaks järgmised andmekihid: õhuruum, lennuvälja ala, lennuraja ala, ruleerimisala, perroon, lennumarsruudilõik. --> Õhutranspordivõrgu andmed pärinevad Lennuametist.

  • Eesti põhjaveekogumite andmestik koondab andmeid kogumite asukohtade, tehniliste parameetrite ja seisundi kohta. Andmestikku hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Metsaseaduse järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas korraldab vääriselupaiga kaitset maa omanik või tema volitatud esindaja, riigimetsas riigimetsa majandaja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Eesti keskkonnaregistri vääriselupaikade andmestikust saab ülevaate vääriselupaikadest Eestis. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Veekogude valglad, vesikonnad, alamvesikonnad. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

  • Füüsikalised tingimused atmosfääris. Hõlmab mõõtmiste ja modelleerimise tulemusel või nende kahe meetodi kombineerimisel saadud ruumiandmeid. Ilmastikutingimused ja nende mõõtmine; õhurõhk, õhutemperatuur, sademed, suhteline õhuniiskus, tuule keskmine kiirus ja suund, päikesepaiste kestus. Kliimanormid ehk pikaajalised keskmised, mis arvutatakse konkreetsete vaatlusjaamade teatud pikkusega andmerea põhjal. Andmerea ajaline pikkus on kokkuleppeline, ülemaailmselt on standardiks kujunenud kolmekümne aasta pikkused andmeread, millest tuleneb ka antud andmestiku kohta käiv vaadeldav periood – 1991-2020. Eelmine kliimanormide periood oli 1981-2010.