From 1 - 10 / 10
  • Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - hüdrograafia" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli gruppi 'Veekogud ja hüdrograafilised rajatised' koondatud reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: meri, seisuveekogud, vooluveekogud, kaldajoon, hüdrograafilised rajatised, truubid; samuti reaalsusmudeli gruppi 'Pinnamood' koondatud pinnavormid, mille atribuudi pinnavormi tüüp väärtused on kärestik ja juga. Nähtusklassi seisuveekogud atribuudid on: seisuveekogu nimetus, seisuveekogu mitteametlik nimi, seisuveekogu tüüp. Nähtusklassi vooluveekogud atribuudid on: vooluveekogu nimetus, vooluveekogu mitteametlik nimi, vooluveekogu tüüp, vooluveekogu laius, vooluveekogu telje tüüp, vooluveekogu telje staatus, vooluveekogu voolusuund. Nähtusklassi kaldajoon atribuudid: kalda tüüp, piiritleva veekogu tüüp, kallas halduspiiriks. Nähtusklassi hüdrograafilised rajatised atribuudid on: hüdrogrfaafilise rajatise tüüp. Nähtusklassi truubid atribuudid on: truubi tüüp. Nähtusklassil meri atribuudid puuduvad. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

  • Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tehtud teenus, kust on alla laaditavad (WFS) Põllumajandus- ja Toiduameti avalikud maaparanduse GIS kihid. Kihtidel on samad andmed, mis maaparandussüsteemide registris, aga ühepäevase viibega, st kui nt maaparandussüsteemide registrisse tekib kirje (või kirje muutus) 14. märtsil, siis selle teenuse kihile jõuab see kirje (või selle kirje muutus) 15. märtsil. Teenus sisaldab kihte: Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad (msr_vork) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest. Maaparandussüsteemide eesvoolud (msr_eesvool) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest. Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud (msr_riigieesvoolud) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega. Maaparandusühistute tegevuspiirkonnad (mpy_tegevuspiirkond) — Maaparandusühistute tegevuspiirkondade andmed, mis vastavalt maaparandusseaduse § 66 lg 3 esitatakse Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kitsenduste kaardile kandmiseks. Kihi "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KEMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus „2.7.2.2“ – maaparandussüsteemi ehitise reguleeriv võrk vihm – reguleeriva võrgu tüüpi täpsustav kood „0“ – kuivendussüsteemi reguleeriv võrk „1“ – vihmutussüsteemi reguleeriv võrk pind_ha – maaparandussüsteemi ehitise pind hektarites aasta – maaparandussüsteemi ehitise kasutuselevõtu aasta vork_id – maaparandussüsteemi ehitise identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood. ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – maaparandussüsteemi ehitise esmase lisamise aeg Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) GIS andmebaasi muutmise_aeg – maaparandussüsteemi ehitise viimase muudatuse tegemise aeg PTA GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KEMITi teenuses Kihi "Maaparandussüsteemide eesvoolud" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KEMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi ev_osa – maaparandussüsteemi ühe ja sama ehitise eesvoolu erinevate osade eristamiseks antav number kkr_kood – veejuhtme registrikood (endise keskkonnaregistri kood) vnimi – veejuhtme nimi nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus "2.3.1.9" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.10" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.11" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 "2.3.1.12" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.13" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.14" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2 pikkus_km – maaparandussüsteemi ehitise eesvoolu osa pikkus kilomeetrites ruumikuju järgi ev_id – veejuhtme identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood + ev_osa ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – eesvoolu esmase lisamise aeg PTA GIS andmebaasi muutmise_aeg – eesvoolu viimase muudatuse tegemise aeg PTA GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KEMITi teenuses Kihi "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KEMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi ev_osa – maaparandussüsteemi ühe ja sama ehitise eesvoolu erinevate osade eristamiseks antav number kkr_kood – veejuhtme registrikood (endise keskkonnaregistri kood) vnimi – veekogu nimi keskkonnaregistris nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus "2.3.1.9" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.10" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.11" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 "2.3.1.12" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.13" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.14" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2 pikkus_km – riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu osa pikkus kilomeetrites ruumikuju järgi rev_id – riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu osa identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood + ev_osa ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu esmase lisamise aeg PTA GIS andmebaasi muutmise_aeg – riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu viimase muudatuse tegemise aeg PTA GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KEMITi teenuses Kihi "Maaparandusühistute tegevuspiirkonnad" tärkandmete seletused: sys_id – tehniline väli KEMITi teenuses versioon – tehniline väli KEMITi teenuses mpy_nimi – maaparandusühistu nimi mpy_reg_kood – maaparandusühistu registrikood reg_kp – maaparandusühistu registrisse kandmise kuupäev vork_pind_ha – maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva reguleeriva võrgu pindala hektarites y_eesv_pikkus_km – maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuvate ühiseesvoolude pikkus kilomeetrites loom_aeg – maaparandusühistu tegevuspiirkonna esmase lisamise aeg PTA GIS andmebaasi muut_aeg – maaparandusühistu tegevuspiirkonna viimase muudatuse tegemise aeg PTA GIS andmebaasis

  • Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tehtud teenus, kust on vaadatavad (WMS) Põllumajandus- ja Toiduameti avalikud maaparanduse GIS kihid. Kihtidel on samad andmed, mis maaparandussüsteemide registris, aga ühepäevase viibega, st kui nt maaparandussüsteemide registrisse tekib kirje (või kirje muutus) 14. märtsil, siis selle teenuse kihile jõuab see kirje (või selle kirje muutus) 15. märtsil. Teenuse kaudu on vaadatavad järgmised kihid: 1) Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad (msr_vork) 2) Maaparandussüsteemide eesvoolud (msr_eesvool) 3) Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud (msr_riigieesvoolud) 4) Maaparandusühistute tegevuspiirkonnad (mpy_tegevuspiirkond) Kihi "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KEMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus „2.7.2.2“ – maaparandussüsteemi ehitise reguleeriv võrk vihm – reguleeriva võrgu tüüpi täpsustav kood „0“ – kuivendussüsteemi reguleeriv võrk „1“ – vihmutussüsteemi reguleeriv võrk pind_ha – maaparandussüsteemi ehitise pind hektarites aasta – maaparandussüsteemi ehitise kasutuselevõtu aasta vork_id – maaparandussüsteemi ehitise identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood. ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – maaparandussüsteemi ehitise esmase lisamise aeg Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) GIS andmebaasi muutmise_aeg – maaparandussüsteemi ehitise viimase muudatuse tegemise aeg PTA GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KEMITi teenuses Kihi "Maaparandussüsteemide eesvoolud" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KEMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi ev_osa – maaparandussüsteemi ühe ja sama ehitise eesvoolu erinevate osade eristamiseks antav number kkr_kood – veejuhtme registrikood (endise keskkonnaregistri kood) vnimi – veejuhtme nimi nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus "2.3.1.9" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.10" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.11" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 "2.3.1.12" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.13" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.14" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2 pikkus_km – maaparandussüsteemi ehitise eesvoolu osa pikkus kilomeetrites ruumikuju järgi ev_id – veejuhtme identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood + ev_osa ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – eesvoolu esmase lisamise aeg PTA GIS andmebaasi muutmise_aeg – eesvoolu viimase muudatuse tegemise aeg PTA GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KEMITi teenuses Kihi "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KEMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi ev_osa – maaparandussüsteemi ühe ja sama ehitise eesvoolu erinevate osade eristamiseks antav number kkr_kood – veejuhtme registrikood (endise keskkonnaregistri kood) vnimi – veekogu nimi keskkonnaregistris nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus "2.3.1.9" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.10" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.11" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 "2.3.1.12" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.13" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.14" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2 pikkus_km – riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu osa pikkus kilomeetrites ruumikuju järgi rev_id – riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu osa identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood + ev_osa ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu esmase lisamise aeg PTA GIS andmebaasi muutmise_aeg – riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu viimase muudatuse tegemise aeg PTA GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KEMITi teenuses Kihi "Maaparandusühistute tegevuspiirkonnad" tärkandmete seletused: sys_id – tehniline väli KEMITi teenuses versioon – tehniline väli KEMITi teenuses mpy_nimi – maaparandusühistu nimi mpy_reg_kood – maaparandusühistu registrikood reg_kp – maaparandusühistu registrisse kandmise kuupäev vork_pind_ha – maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva reguleeriva võrgu pindala hektarites y_eesv_pikkus_km – maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuvate ühiseesvoolude pikkus kilomeetrites loom_aeg – maaparandusühistu tegevuspiirkonna esmase lisamise aeg PTA GIS andmebaasi muut_aeg – maaparandusühistu tegevuspiirkonna viimase muudatuse tegemise aeg PTA GIS andmebaasis

  • Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, mille juurde eesvool kuulub, maaparandussüstemi ehitise kood, mille juurde eesvool kuulub, ehitise nimi, mille juurde eesvool kuulub, eesvoolu osa number jm). Eesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitise "rajatised", st nad kuuluvad mingi maaparandussüsteemi ehitise juurde ja neil on küljes selle ehitise maaparandussüsteemi kood ja ehitise kood. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Ühe maaparandussüsteemi ehitise juurde kuulub üks või mitu eesvoolu osa. Igal maaparandussüsteemi eesvoolu osal on unikaalne kood, mis moodustub maaparandussüsteemi koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub, ehitise koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub ja eesvoolu osa järjekorra numbrist. Seega, eesvoolu osa unikaalne kood on süsteemi kood+ehitise kood+osa nr. Eesvoolud on üldjuhul valgalaga alla 10 km2. Maaparandussüsteemide ehitiste eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Avatud eesvoolude kihi nimi selles on "Maaparandusehitise eesvool". Kollektoreesvoolud on kihil "Maaparandusehitise kollektoreesvool" koos riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude kollektoris olevad osadega. Eesvoole saab eristada maaparandussüsteemi koodi järgi — kood ei lõpe nelja nulliga. 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. MSR-i avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste rajatiste kohta (eesvoolud on rajatised). Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. 5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes. Maaparandussüsteemide eesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti. ETAK nähtuste grupid on: pinnamood, veekogud ja hüdrograafilised rajatised, kõlvikud, ehitised, transport, tehnovõrgud. ETAK andmete alusel koostatakse topograafilisi kaarte. ETAK katab kogu Eesti territooriumi. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused".

  • Eesti geodeetiliste punktide andmekogu (GPA) koosneb digitaalselt peetavast geodeetiliste punktide andmebaasist, mis sisaldab muuhulgas geodeetiliste punktide koordinaate ja kõrguseid ning Maa-ameti arhiivi geodeetilistest materjalidest. Avatud on geodeetiliste punktide veebipõhine andmekogu, kust leiab punktide kohta lisainfona näiteks jooniseid ja fotosid. Eesti geodeetiliste punktide andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus". Määrus on kehtestatud "Ruumiandmete seaduse" § 36 lõike 2 alusel. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendiks on geodeetilise töö aruanne.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) maakatte ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Kõlvikud" grupi kõlvikud, mida ei kaardistata kattuvana, ning "Veekogud ja hüdrograafilised rajatised" grupi pinnana kujutatavad veekogud. ---> Maakatte tüübid jaotuvad: haritav maa - põld ja aianduslik maa; lagedad - klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage; märgalad - madalsoo, raba, soovik, õõtsik; puittaimestik - mets ja põõsastik; seisuveekogud - järv, paisjärv, laugas, tehisjärv, tiik, biotiik ja muud seisuveekogud; vooluveekogud; meri; turbaväljad - mahajäetud turbaväljad ja turbaväljad; õued - eraõued, tootmisõued; teealad; muud kõlvikud - haljasala, jäätmaa. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

  • Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. 5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ehitised ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Ehitised" grupi reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: hooned, kõrgrajatised, muud rajatised, maa-alused hooned, piirded. Nähtusklassi hooned atribuudid on: hoone tüüp, ehitise aadress. Nähtusklassi kõrgrajatised atribuudid on: kõrgrajatise tüüp, kõrgrajatise kõrgus, navigatsioonimärk, kõrgrajatise seos hoonega, hoone ETAK_ID. Nähtusklassi muud rajatised atribuudid on: muu rajatise tüüp, navigatsioonimärk. Nähtusklassi maa-alused hooned atribuut on: maa-aluse hoone tüüp. Nähtusklassi piirded atribuudid on: piirde tüüp, puittaimed piirdel. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

  • Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - transport" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli transpordi gruppi koondatud reaalse maailma nähtuseid, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: teed (seal hulgas teealad), rööbasteed, sihid ja liikluskorralduslikud rajatised. ---> Nähtusklassi teed atribuudid on: tee nimetus, tee nimetus aadressiandmete süsteemis, tee number, sõidutee kood, tee loogilise osa kood, tee numbri sünonüüm, tee numbri teine sünonüüm, tee loogilise osa koodi sünonüüm, tee loogilise osa koodi teine sünonüüm, tee sõiduosa koodi sünonüüm, tee sõiduosa koodi teine sünonüüm, tee laius, teelõigu alguse tasand, teelõigu lõpu tasand, liikluse suunalisus, tee tüüp, tee kattematerjal, tee tähtsus, tee kartograafiline nimi. Nähtusklassi rööbasteed atribuudid on: rööbastee tüüp, elektrifitseeritud rööbastee, rööbastee tähtsus. Nähtusklassi liikluskkorralduslikud rajatised atribuudid on: liikluskorraldusliku rajatise tüüp, tõkke suletus. Nähtusklassil sihid atribuudid puuduvad. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed. Nt Eesti topograafia andmekogu maanteed on seotud Eesti riikliku teeregistri andmetega.