Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Need andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide maa-alad". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide maa-alad". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

Eesti geodeetiliste punktide andmekogu (GPA) koosneb digitaalselt peetavast geodeetiliste punktide andmebaasist, mis sisaldab muuhulgas geodeetiliste punktide koordinaate ja kõrguseid, ning Maa-ameti arhiivi geodeetilistest materjalidest. Avatud on geodeetiliste punktide veebipõhine andmekogu, kust leiab punktide kohta lisainfona näiteks jooniseid ja fotosid. Eesti geodeetiliste punktide andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus". Määrus on kehtestatud "Ruumiandmete seaduse" § 36 lõike 2 alusel. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendiks on geodeetilise töö aruanne.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, mille juurde eesvool kuulub, maaparandussüstemi ehitise kood, mille juurde eesvool kuulub, ehitise nimi, mille juurde eesvool kuulub, eesvoolu osa number jm). Eesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitise rajatised, st nad kuuluvad mingi ehitise juurde ja neil on küljes selle ehitise maaparandussüsteemi kood ja ehitise kood. Ühe ehitise juurde kuulub üks või mitu eesvoolu osa. Eesvoolud on üldjuhul valgalaga alla 10 km2. Eesvoolude GIS andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Avatud eesvoolude kihi nimi selles on "Maaparandusehitise eesvool". Kollektoreesvoolud on kihil "Maaparandusehitise kollektoreesvool" koos riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude kollektoris olevad osadega. Eesvoole saab eristada maaparandussüsteemi koodi järgi — kood ei lõpe nelja nulliga. 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. MSR-i avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste rajatiste kohta (eesvoolud on rajatised). Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide eesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - hüdrograafia" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli gruppi 'Veekogud ja hüdrograafilised rajatised' koondatud reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: meri, seisuveekogud, vooluveekogud, kaldajoon, hüdrograafilised rajatised, truubid; samuti reaalsusmudeli gruppi 'Pinnamood' koondatud pinnavormid, mille atribuudi pinnavormi tüüp väärtused on kärestik ja juga. Nähtusklassi seisuveekogud atribuudid on: seisuveekogu nimetus, seisuveekogu mitteametlik nimi, seisuveekogu tüüp. Nähtusklassi vooluveekogud atribuudid on: vooluveekogu nimetus, vooluveekogu mitteametlik nimi, vooluveekogu tüüp, vooluveekogu laius, vooluveekogu telje tüüp, vooluveekogu telje staatus, vooluveekogu voolusuund. Nähtusklassi kaldajoon atribuudid: kalda tüüp, piiritleva veekogu tüüp, kallas halduspiiriks. Nähtusklassi hüdrograafilised rajatised atribuudid on: hüdrogrfaafilise rajatise tüüp. Nähtusklassi truubid atribuudid on: truubi tüüp. Nähtusklassil meri atribuudid puuduvad. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) maakatte ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Kõlvikud" grupi kõlvikud, mida ei kaardistata kattuvana, ning "Veekogud ja hüdrograafilised rajatised" grupi pinnana kujutatavad veekogud. ---> Maakatte tüübid jaotuvad: haritav maa - põld ja aianduslik maa; lagedad - klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage; märgalad - madalsoo, raba, soovik, õõtsik; puittaimestik - mets ja põõsastik; seisuveekogud - järv, paisjärv, laugas, tehisjärv, tiik, biotiik ja muud seisuveekogud; vooluveekogud; meri; turbaväljad - mahajäetud turbaväljad ja turbaväljad; õued - eraõued, tootmisõued; teealad; muud kõlvikud - haljasala, jäätmaa. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ehitised ruumiandmekogumi moodustavad ETAK reaalsusmudeli "Ehitised" grupi reaalse maailma nähtused, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: hooned, kõrgrajatised, muud rajatised, maa-alused hooned, piirded. ---> Nähtusklassi hooned atribuudid on: hoone tüüp, ehitise aadress. Nähtusklassi kõrgrajatised atribuudid on: kõrgrajatise tüüp, kõrgrajatise kõrgus, navigatsioonimärk, kõrgrajatise seos hoonega, hoone ETAK_ID. Nähtusklassi muud rajatised atribuudid on: muu rajatise tüüp, navigatsioonimärk. Nähtusklassi maa-alused hooned atribuut on: maa-aluse hoone tüüp. Nähtusklassi piirded atribuudid on: piirde tüüp, puittaimed piirdel. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.

Ruumiandmekogum "Eesti topograafia andmekogu - transport" hõlmab Eesti topograafia andmekogu (ETAK) reaalsusmudeli transpordi gruppi koondatud reaalse maailma nähtuseid, mis on klassifitseeritud nähtusklassideks: teed (seal hulgas teealad), rööbasteed, sihid ja liikluskorralduslikud rajatised. ---> Nähtusklassi teed atribuudid on: tee nimetus, tee nimetus aadressiandmete süsteemis, tee number, sõidutee kood, tee loogilise osa kood, tee numbri sünonüüm, tee numbri teine sünonüüm, tee loogilise osa koodi sünonüüm, tee loogilise osa koodi teine sünonüüm, tee sõiduosa koodi sünonüüm, tee sõiduosa koodi teine sünonüüm, tee laius, teelõigu alguse tasand, teelõigu lõpu tasand, liikluse suunalisus, tee tüüp, tee kattematerjal, tee tähtsus, tee kartograafiline nimi. Nähtusklassi rööbasteed atribuudid on: rööbastee tüüp, elektrifitseeritud rööbastee, rööbastee tähtsus. Nähtusklassi liikluskkorralduslikud rajatised atribuudid on: liikluskorraldusliku rajatise tüüp, tõkke suletus. Nähtusklassil sihid atribuudid puuduvad. ---> Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused". ---> Peamisteks andmeallikateks on: aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod; teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed; vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed; muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed. Nt Eesti topograafia andmekogu maanteed on seotud Eesti riikliku teeregistri andmetega.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti. ETAK nähtuste grupid on: pinnamood, veekogud ja hüdrograafilised rajatised, kõlvikud, ehitised, transport, tehnovõrgud. ETAK andmete alusel koostatakse topograafilisi kaarte. ETAK katab kogu Eesti territooriumi. Eesti topograafia andmekogu asutamise ja pidamise aluseks on "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused".