From 1 - 3 / 3
  • Eesti geoloogiline baaskaart kujutab kümnel teemakaardil Eesti aluspõhja ja pinnakatte geoloogilisi nähtusi, andes informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist, võimaldamaks selle ratsionaalsemat kasutamist. Geoloogilise baaskaardi teemakaartide seas on: aluspõhja geoloogiline, aluspõhja reljeefi, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstuse, maavarade (sisaldab andmeid, mida pole kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse), pinnakatte, pinnakatte paksuse, geomorfoloogiline, aeromagnetiliste anomaaliate ja gravitatsioonijõu anomaaliate kaart. Samuti kuulub geoloogilise baaskaardi juurde faktiline materjal: puurkaevud, puuraugud, paljandid ja vaatluspunktid. Kõikide teemakaartidega on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Rohuneeme, Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Paide, Järva-Jaani ja Tartu. Osaliselt on teemakaartidega kaetud Rapla, Järvakandi, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina kaardilehed.

  • Ehitisregistri (EHR) pidamise eesmärk põhimääruse järgi on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine. Ehitisregistriga on seotud klassifikaator "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" (KAOS). Andmekogu asutamise ja pidamise alusdokumendid on Ehitusseadustik ja Ehitisregistri põhimäärus.

  • Eesti geoloogiline baaskaart annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).