Land and Spatial Development Board's basemap in grey tones. For the sake of readability of the map, the blue tone of the water network is preserved.

Ruumiandmekogum hõlmab hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade asukohaandmed. Looduslike pühapaikade objektidega esitatakse järgmisi andmeid: nimetus, aadress, ajalooline kihelkond, seisund ning viited ruumi- jm andmete teabeallikatele.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest avalikustatakse: 1) Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 2) Maa- ja Ruumiameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 4) Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. 5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) tehtud teenus, kust on alla laaditavad (WFS) Maa- ja Ruumiameti avalikud maaparanduse GIS kihid. Kihtidel on samad andmed, mis maaparandussüsteemide registris (MSR), aga kuni 2 tunnise viibega, st kui nt maaparandussüsteemide registrisse tekib kirje (või kirje muutus) 14. märtsil kell 22, siis selle teenuse kihile jõuab see kirje (või selle kirje muutus) 14. märtsil alates 23:15-st. Erandlikuks on kiht "Kehtetu maaparandussüsteem". See on muutumatu sisuga kiht. See kiht ei ole MSR-i osa. Teenus sisaldab kihte: Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad (msr_vork) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest. Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide eesvoolud (msr_eesvool) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest. Eesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitise "rajatised", st nad kuuluvad mingi maaparandussüsteemi ehitise juurde ja neil on küljes selle ehitise maaparandussüsteemi kood ja ehitise kood. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Ühe maaparandussüsteemi ehitise juurde kuulub üks või mitu eesvoolu osa. Igal maaparandussüsteemi eesvoolu osal on unikaalne kood, mis moodustub maaparandussüsteemi koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub, ehitise koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub ja eesvoolu osa järjekorra numbrist. Seega, eesvoolu osa unikaalne kood on süsteemi kood+ehitise kood+osa nr. Eesvoolud on üldjuhul valgalaga alla 10 km2. Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud (msr_riigieesvoolud) — Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega. Riigieesvoolud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 274 "Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu" (vastu võetud 01.11.2018). Riigieesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitised. Neil on vastava juhendi järgi pandud unikaalne kood. Vabariigi Valitsuse korralduses toodud riigieesvoolud on MSR-is jaotatud lõikudeks (ehitise kood ja riigieesvoolu osa nr abil) vastavalt maakonna piirile ja sellele, kas on tegemist kollektoris oleva riigieesvoolu osaga. Riigieesvoolud on üldjuhul valgalaga üle 10 km2. Maaparandusühistute tegevuspiirkonnad (mpy_tegevuspiirkond) — Maaparandusühistute tegevuspiirkondade andmed, mis vastavalt maaparandusseaduse § 66 lg 3 esitatakse Maa- ja Ruumiameti poolt kitsenduste kaardile kandmiseks. Kehtetu maaparandussüsteem (kehtetu_maaparandussysteem) — Sellel kihil on enne maaparandussüsteemide registri loomist (ca 2006-2010) kasutatud maaparandusobjektide andmebaasis olnud peamiselt ENSV aegsed põllu- ja metsamajanduse maaparandusobjektide (nt majandite kuivendussüsteemid ja niisutussüsteemid, poldrid) ruumikujud. Teisisõnu, sellel kihil on maaparandusobjektid aastatel 1950-2005, mille põhjal loodi maaparandussüsteemide register. Kihi "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KeMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus „2.7.2.2“ – maaparandussüsteemi ehitise reguleeriv võrk vihm – reguleeriva võrgu tüüpi täpsustav kood „0“ – kuivendussüsteemi reguleeriv võrk „1“ – vihmutussüsteemi reguleeriv võrk pind_ha – maaparandussüsteemi ehitise pind hektarites aasta – maaparandussüsteemi ehitise kasutuselevõtu aasta vork_id – maaparandussüsteemi ehitise identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood. ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – maaparandussüsteemi ehitise esmase lisamise aeg Maa- ja Ruumiameti (MaRu) maaparanduse GIS andmebaasi muutmise_aeg – maaparandussüsteemi ehitise viimase muudatuse tegemise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KeMITi teenuses Kihi "Maaparandussüsteemide eesvoolud" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KeMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi ev_osa – maaparandussüsteemi ühe ja sama ehitise eesvoolu erinevate osade eristamiseks antav number kkr_kood – veejuhtme registrikood (endise keskkonnaregistri kood) vnimi – veejuhtme nimi nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus "2.3.1.9" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.10" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.11" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 "2.3.1.12" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.13" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.14" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2 pikkus_km – maaparandussüsteemi ehitise eesvoolu osa pikkus kilomeetrites ruumikuju järgi ev_id – veejuhtme identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood + ev_osa ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – eesvoolu esmase lisamise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasi muutmise_aeg – eesvoolu viimase muudatuse tegemise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KeMITi teenuses Kihi "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud" tärkandmete seletused: versioon – tehniline väli KeMITi teenuses ms_kood – maaparandussüsteemi kood ehitise_kood – maaparandussüsteemi ehitise kood ehitise_nimi – maaparandussüsteemi ehitise nimi ev_osa – maaparandussüsteemi ühe ja sama ehitise eesvoolu erinevate osade eristamiseks antav number kkr_kood – veejuhtme registrikood (endise keskkonnaregistri kood) vnimi – veekogu nimi keskkonnaregistris nahtuse_liik – nähtuse liigi kood kitsenduste infosüsteemi (KPOIS) jaoks nahtuse_seletus_lyhi – nähtuse liigi koodi seletus "2.3.1.9" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.10" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.11" – maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 "2.3.1.12" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga üle 25 km2 "2.3.1.13" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga 10-25 km2 "2.3.1.14" – maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km2 pikkus_km – riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu osa pikkus kilomeetrites ruumikuju järgi rev_id – riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu osa identifikaator, mis moodustub nii: ms_kood + ehitise_kood + ev_osa ms_url – viide sellele maaparandussüsteemile maaparandussüsteemide registris loomise_aeg – riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu esmase lisamise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasi muutmise_aeg – riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu viimase muudatuse tegemise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasis geoserver_muudetud – tehniline väli KeMITi teenuses Kihi "Maaparandusühistute tegevuspiirkonnad" tärkandmete seletused: sys_id – tehniline väli KeMITi teenuses versioon – tehniline väli KeMITi teenuses mpy_nimi – maaparandusühistu nimi mpy_reg_kood – maaparandusühistu registrikood reg_kp – maaparandusühistu registrisse kandmise kuupäev vork_pind_ha – maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva reguleeriva võrgu pindala hektarites y_eesv_pikkus_km – maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuvate ühiseesvoolude pikkus kilomeetrites loom_aeg – maaparandusühistu tegevuspiirkonna esmase lisamise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasi muut_aeg – maaparandusühistu tegevuspiirkonna viimase muudatuse tegemise aeg MaRu maaparanduse GIS andmebaasis

Kitsenduste vööndid. Jagatud teemade kaupa kihtideks: asjaõigus, elekter, gaas, geodeesia, kaugküte, kemikaal, looduskaitse, maaparandus, muinsuskaitse, reostusoht, ressurss, riigikaitse, side, transport, veekogu, veevarustus. Nähtused ilmuvad nähtavale suures mõõtkavas ehk neile lähedale suurendades.

Teenus sisaldab riigimaaoksjonite ruumikujusid polügonidena. Ruumikujuna on välja toodud oksjonil olev katastriüksus. Oksjonite kihil on atribuutandmetena välja toodud objekti ID, oksjoni tüüp, korraldaja, oksjoni lõpukuupäev, alghind, tagatisraha summa, osalustasu, kasutusala pindala, staatus ning link oksjonile riigimaaoksjoni keskkonnas. Täpsema info riigimaaoksjonite kohta leiab aadressil https://riigimaaoksjon.ee ja https://kataster.ee/riigimaa-oksjon.

In-ADS aadressiandmete teenus võimaldab tasuta kasutada Eesti korrektseid ametlikke aadresse. Aadressiotsingut on võimalik seadistada, kasutades eri parameetreid enda vajadustest lähtuvalt. Võimalik on pärida aadresse tekstiotsinguga ja leida otsitavale aadressile normaliseeritud ja ADS-i nõuetele vastav vastete loend koos objekti infoga (geokodeerimine), või pärida aadresse asukohakoordinaatide järgi (pöördgeokodeerimine). Aadresse on võimalik otsida ka huvipunktide ja kohanimede järgi. Teenus võimaldab tagastada ka endisi ja kehtetuid aadresse. Tulemused tagastatakse JSON või XML kujul. Väljund sisaldab lisaks aadressiinfole muuhulgas ka korterinumbreid, aadressiga seotud huviobjekte, äriregistri, ehitisregistri ja kinnistusraamatu seoseid, postiindekseid jpm.

Teenus sisaldab Eesti haldus- ja asustusüksuste ja linnade ruumikujude kihte polügonidena. Kihid on jaotatud maakondadeks, omavalitsusteks, asustusüksusteks ja linnadeks. Antud teenus sisaldab kõiki EHAK üksuste vektorkujusid ja atribuute ajakohase seisuga (1-2 ööpäeva). Atribuutandmed sisaldavad objekti nime, EHAK koodi, tüüpi, versiooni algust, seadusliku alust ja kõrgema taseme EHAK üksuste nime ja koode. Haldus- ja asustusüksuste piirid teenuses on kattuvad. EHAK ehk Eesti haldus- ja asustusjaotuse kohta leiab rohkem infot Statistikaameti lehelt https://klassifikaatorid.stat.ee/Item/stat.ee/c4c47742-12d7-4fea-bc8c-5aeca9112e2a/. Andmed uuenevad igal öösel.

WMS sisaldab analoogselt Aadressiandmete süsteemi avalikule kaardirakendusele järgmisi andmekihte: Haldusüksuse administratiivkeskus, Aadressid, Katastriüksuse aadressipunkt, Liikluspinna aadressipunkt, Kehtiv liikluspind, Väikekoha aadressipunkt, Kehtiv väikekoht, Hoone (ADS), Hoone aadress, Hoone kuju, Kohanimeregistri nimeobjekti tunnuspunkt, Endise kohanime tunnuspunkt, Mitteametlikud aadressiobjektid (KNABi kohanimed, Võrumaa kohanimed, asumid, linnaosad). Aadressiandmed pärinevad Aadressiandmete süsteemi infosüsteemist ja sisaldab Eesti ametlikke aadressiandmeis. Aadresside muutmine või parandamine on Eestis kohalike omavalitsuste pädevuses.

Teenus sisaldab riigimaaoksjonite ruumikujusid polügonidena. Ruumikujuna on välja toodud oksjonil olev katastriüksus. Oksjonite kihil on atribuutandmetena välja toodud objekti ID, oksjoni tüüp, korraldaja, oksjoni lõpukuupäev, alghind, tagatisraha summa, osalustasu, kasutusala pindala, staatus ning link oksjonile riigimaaoksjoni keskkonnas. Täpsema info riigimaaoksjonite kohta leiab aadressil https://riigimaaoksjon.ee ja https://kataster.ee/riigimaa-oksjon.