The Land Board's basemap in grey tones. For the sake of readability of the map, the blue tone of the water network is preserved.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) vektorgraafikas ruumiandmete allalaadimise teenus. Andmed on teemade kaupa (kõlvikud, teed, veekogud, ehitised, pinnavormid) ja graafilise elemendi tüübi järgi (joon-, punkt-, pindobjektid) jaotatud 39-le (kaardi)kihile. Andmed uuenevad andmekogus igapäevaselt ning eelmise päeva muudatused on teenuse kaudu kättesaadavad järgmisel päeval. Vaikimisi tagastab üks päring 5000 objekti.

Maa-ameti poolt kokku koondatud avalikud planeeringuandmed. Andmed on edastatud Maa-ametile kohalike omavalitsuste poolt või saadud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK) ruumiandmeteenuse vahendusel. Detail- ja üldplaneeringu digitaalsed kihid on esitatud teenuses muutmata kujul. Lisaks sisaldub teenuses maade korralise hindamise jaoks digiteeritud kihte (krundid, hoonestusalad), mille õigsust on kontrollinud KOV. Detailplaneeringu kihtidena on esitatud: avalikult kasutatav ala, haljastus, hoonestusala, avalik juurdepääs, keskkonnatingimusega ala, krunt, kuja, maaparandusala, rajatis, servituudi vajadus, avalikes huvides omandamise vajadus, tehnovõrk ja -rajatis, tingimusega ala, tee ja tänava asukoht. Detailplaneeringu alade puhul on teenuses kaks kihti. Esimene on Maa-ameti enda koostatud kiht – detailplaneeringute valveplaan, mille puhul on eesmärgiks saavutada ilma kattuvusteta ehk topoloogiliselt korrektne kiht (detail_plan_valveplaan). See on informatiivne kiht – Maa-ameti enda toode ja ei oma juriidilist tähendust ega ole vastavuses PLANK andmekogus hoiustatud KOV poolt kehtestatud detailplaneeringute piiridega. Teine detailplaneeringu jooniste kihtide komplektis olev planeeringuala piir (detail_plan_ala) on loodud planeeringu koostaja poolt, on juriidiliselt siduv, kuid see ei pruugi arvestada naabruses asuvaid teisi planeeringualasid ja võib seetõttu sisaldada alasid, millele planeeringu lahendust ei kehtestatud. Need andmed (detail_plan_ala) on edastatud maakatastripidajale kohalike omavalitsuste poolt või saadud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK) ruumiandmeteenuse vahendusel. Üldplaneeringu kihtidena on esitatud: arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega ala, detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, avalik juurdepääs, kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise asukoht, keskkonnatingimusega ala, kohaliku tähtsusega kultuuripärand, kohaliku tähtsusega looduskaitse, maakasutuse juhtotstarve, maaparandusala, muud planeeringumääruse välised alad ja objektid, olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht, puhke- ja virgestusala, supelrand, rohevõrgustiku ala, avalikes huvides omandamise vajadus, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muudatus, jäätmekäitluskoha asukoht, tehnovõrgu ja -rajatise asukoht, tingimusega ala, transpordivõrgustiku asukoht, väärtuslik maastik, miljööväärtuslik ala, väärtuslik põllumajandusmaa, rohealad kogu üldplaneeringu ulatuses, väärtuslik vaatekoht ja -koridor, sanitaarkaitsealaga veehaare, üleujutusega ala.

Kitsenduste vööndid. Jagatud teemade kaupa kihtideks: asjaõigus, elekter, gaas, geodeesia, kaugküte, kemikaal, looduskaitse, maaparandus, muinsuskaitse, reostusoht, ressurss, riigikaitse, side, transport, veekogu, veevarustus. Nähtused ilmuvad nähtavale suures mõõtkavas ehk neile lähedale suurendades.

Teenuse kaudu on võimalik vaadata Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete töötlemisel või teiste andmekogu andmetega kombineerimisel loodud tuletiskihte. Teenus sisaldab kihti: Eesvoolude tervikruumikujud - Maaparandussüsteemi unikaalne id-ga (MPS_ID) Eesti topograafia andmekogu (ETAK) vooluveekogudest genereeritud tervikruumikujude kiht.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüsteemi ehitise kood, ehitise nimi, riigieesvoolu osa number, riigieesvoolu vooluveekogu nimi jm). Riigieesvoolud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 274 "Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu" (vastu võetud 01.11.2018). Riigieesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitised. Neil on vastava juhendi järgi pandud unikaalne kood. Vabariigi Valitsuse korralduses toodud riigieesvoolud on MSR-is jaotatud lõikudeks (ehitise kood ja riigieesvoolu osa nr abil) vastavalt maakonna piirile ja sellele, kas on tegemist kollektoris oleva riigieesvoolu osaga. Riigieesvoolud on üldjuhul valgalaga üle 10 km2. Riigieesvoolude GIS andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Avatud riigieesvoolude kihi nimi selles on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". Kollektoris olevad riigieesvoolude osad on kihil "Maaparandusehitise kollektoreesvool" koos eesvoolude kollektoris olevate osadega. Riigieesvoole saab eristada maaparandussüsteemi koodi järgi — riigieesvoolude puhul lõpeb see nelja nulliga. 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide riigieesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest ja eelnimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 274.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk". 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

Kitsenduste vööndid vektor. Jagatud teemade kaupa kihtideks: asjaõigus, elekter, gaas, geodeesia, kaugküte, kemikaal, looduskaitse, maaparandus, muinsuskaitse, reostusoht, ressurss, riigikaitse, side, transport, veekogu, veevarustus. NB! Vaikimisi väljastatakse 5000 objekti ühe päringu kohta. Tervikliku kihi saamiseks tuleb GIS programmides küsida andmeid lehtede kaupa - näiteks QGIS puhul 'WFS Connection' loomise või muutmise dialoogiaknas lülitada sisse 'enable feature paging' ning lehe suurus (page size) määrata 5000.

Aadressiandmetest pärinev väljavõte Eesti korteriomandite kohta. Teenuse abil on võimalik viia omavahel kokku kinnistunumbrid, mille tüübiks on korteriomandid, aadressiinfoga ning siduda seejärel Eesti topograafia andmekogu (ETAK) hoonetega. Teenus sisaldab välju: id_registris - id aadressiandmete huviobjektide süsteemis; ads_oid - aadessobjekti identifikaator ADS süsteemis, identifitseerib objekti koos versioonidega; hoone_oid - hoone osa puhul on tegemist, viitega hoonele, millega see on seotud; korteri_aadress - kehtiv täisaadress tekstilisel kujul sisaldades kõiki paralleelaadresse; hoone_aadress - kehtiv lähiaadress tekstilisel kujul sisaldades kõiki paralleelaadresse.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, mille juurde eesvool kuulub, maaparandussüstemi ehitise kood, mille juurde eesvool kuulub, ehitise nimi, mille juurde eesvool kuulub, eesvoolu osa number jm). Eesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitise "rajatised", st nad kuuluvad mingi maaparandussüsteemi ehitise juurde ja neil on küljes selle ehitise maaparandussüsteemi kood ja ehitise kood. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Ühe maaparandussüsteemi ehitise juurde kuulub üks või mitu eesvoolu osa. Igal maaparandussüsteemi eesvoolu osal on unikaalne kood, mis moodustub maaparandussüsteemi koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub, ehitise koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub ja eesvoolu osa järjekorra numbrist. Seega, eesvoolu osa unikaalne kood on süsteemi kood+ehitise kood+osa nr. Eesvoolud on üldjuhul valgalaga alla 10 km2. Maaparandussüsteemide ehitiste eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest andmed avalikustatakse: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Avatud eesvoolude kihi nimi selles on "Maaparandusehitise eesvool". Kollektoreesvoolud on kihil "Maaparandusehitise kollektoreesvool" koos riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude kollektoris olevad osadega. Eesvoole saab eristada maaparandussüsteemi koodi järgi — kood ei lõpe nelja nulliga. 3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. MSR-i avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste rajatiste kohta (eesvoolud on rajatised). Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide eesvoolud". 4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel. Maaparandussüsteemide eesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.