Maaparandussüsteemide registri (MSR) pidamise eesmärk on avaldada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning nendega seotud menetluste kohta ning võimaldada nimetatud maaparandussüsteemide üle arvestuse pidamist ja järelevalve teostamist.

Teenuse kaudu on alla laaditavad: EUREF-EST97 1´ geodeetiline koordinaatvõrk ja koordinaatvõrgu punktid; L-EST97 1km ristkoordinaatvõrk ja koordinaatvõrgu punktid; UTM 5km ja 10km viitevõrgustikud; Eesti põhikaardi nomenklatuuri kaardilehed (1:2000, 1:10 000, 1:20 000, 1:50 000, 1:100 000, 1:200 000), Eesti põhikaardi 1:20 000 trükitud kaardilehtede ja teiste ajalooliste kaartide trükitud kaardilehtede ruudustikud (verstakaardid, Eesti Vabariigi kaardid 20. saj esimesest poolest, NSVL topokaardid, Saksa sõjaväe ülevaatekaart).

Teenus loodi esialgu planeeritavate veemajanduskavade meetmete tutvustamiseks. Alates veemajanduskavade kinnitamisest 7. oktoobril 2023, kuvavad kaardikihid kinnitatud seisu. Andmete allikaks on Kliimaministeerium või Keskkonnaagentuur (täpsustatud kaardikihi metainfos). Kaardikihid: Veemajanduskavade kõik meetmed Kobraste mõju leevendamisega seotud meetmed Maaparanduse vm füüsiliste muutustega seotud meetmed Täpsustatud asukohaga jääkreostuse meetmed Täpsustatud asukohaga tõkestusrajatiste meetmed Tõkestusrajatistega seotud meetmed Põllumajanduse järelevalvega seotud meetmed Põllumajandusliku hajukoormusega seotud meetmed Põllumajandusliku punktkoormusega seotud meetmed Taimekaitsevahendite mõjuga seotud meetmed Jääkreostuse, ohtlike ainetega seotud meetmed põhjaveekogumil Reovee käitlusega seotud meetmed põhjaveekogumil Veevõtuga seotud meetmed Jääkreostuse, ohtlike ainete või sisekoormusega seotud meetmed voolu- ja seisuveekogumil Muud meetmed voolu- ja seisuveekogumil Muud meetmed põhjaveekogumil Rannikuvee- ja seisuveekogumid seisundiga Reovee käitlusega seotud meetmed voolu- ja seisuveekogumil Osavalgalad Vesikonnad Põhjaveekogumid seisundiga: halb Põhjaveekogumid seisundiga: hea Põhjaveekogumid seisundiga: hea, aga ohustatud Kaardikihtidega saab tutvuda ka XGIS-2 kaardirakenduses: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kem_veemajanduskava

Maa-ameti poolt pakutav INSPIRE vaatamisteenus, mille kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine andmekiht: väikesed püügiruudud.

Maa-ameti poolt pakutav INSPIRE allalaadimisteenus, mille kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine andmekiht: väikesed püügiruudud.

Teenus sisaldab kõrgusandmeid maismaal ja sügavusandmeid territoriaalmeres: 1) samakõrgusjooned 2,5m intervalliga, 1m samakõrgusjoon; 2) samasügavusjooned 5m intervalliga, 2m samasügavusjoon; 3) iseloomulikud kõrgus- ja sügavuspunktid. Samakõrgusjoonte ja kõrguspunktide andmed on toodetud Eesti topograafia andmekogu aerolaserskaneerimise (LiDAR) kõrgusandmetest. Samasügavusjoonte ja sügavuspunktide andmed genereeris maa-amet transpordiameti (endine veeteede amet) Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS) sügavuspunktide andmekogumist (2023. aasta alguse andmetest).

Maa-ameti poolt pakutav INSPIRE allalaadimisteenus, mille kaudu tehakse kättesaadavaks järgmised andmekihid: samakõrgusjooned, samasügavusjooned, kõrguspunktid ja sügavuspunktid.

Maa-ameti poolt pakutav INSPIRE vaatamisteenus, mille kaudu tehakse kättesaadavaks järgmised andmekihid: samakõrgusjooned, samasügavusjooned, kõrguspunktid ja sügavuspunktid.

Maa-ameti poolt hallatav vaatamisteenus, milles on järgmised kaardikihid: pliivabad jahialad, 6m isobaat, huntide ohjamispiirkonnad (KeA). 6m isobaat ehk samasügavusjoon on arvutatud Transpordiameti "Mõõtealade andmekogu" sügavuspunktide alusel.

Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) hallatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja direktiivide kohaselt Eesti esitatud alad: 1) Helcom-i alad (Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa); 2) Ramsar-i alad (Ramsari konventsiooni nõuetele vastavad väärtuslikud märgalad, mis on Ramsari komisjoni poolt kinnitatud); 3) Natura 2000 (loodus- ja linnualad); 4) Biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala piir). Biosfääri kaitseala loodi 1989.aastal ja sai Unesco tunnustuse 1990. aastal. Esimene Ramsari ala kinnitati 1994. aastal. Natura alad esitati Euroopa Komisjonile 2004. aastal.