From 1 - 10 / 12
  • Shaded relief imagery is produced from the LiDAR (Light Detection And Ranging) data. Images are available as color and grey shaded relief GeoTIFF files.

  • Ruudustikupõhised rahvastiku andmed. Rahvaloenduse andmed on georeferentseeritud hoone täpsusega, mis võimaldab andmeid agregeerida erineva resolutsiooniga ruutvõrkude tasandile. Ruutudesse agregeerimisel võeti aluseks hoone tsentroid. Mitme ruudu piiresse jääva hoone andmed seoti selle ruuduga, kus asus hoone tsentroid. Kui rahvastiku andmeid ei olnud võimalik seostada hoonega (andmed seoti hoonega aadressi alusel ja mõnel juhul aadress ei olnud tuvastatav), lisati andmed küla või loendusjaoskonna keskele. Küla- või jaoskonnakeskusega on seotud ka loendatud kodutud. Kui ruudus on alla nelja elaniku, siis ruudu kogu elanike arv on tähistatud „-4“. Rahvastiku 1 km x 1 km ruutkaart katab kogu Eesti territooriumi sisaldades ainult asustatud ruute. Ruudustikupõhised andmed on aluseks pädevate otsuste langetamisel ühiskondlike planeeringute ja arengukavade, sh regionaalarengu kava koostamisel. Ruudustikupõhiseid andmeid kasutatakse teaduslikes uuringutes, erasektoris peamiselt parima asukoha valikul ning sihtgrupi määratlemisel. Teenuses on ruudud kahel kihil - nii L-EST97 ristkoordinaatide süsteemi kui ka ETRS89-LAEA koordinaatsüsteemi ruudustikena. Andmete allikas: Statistikaamet

  • Maa-ameti ajakohaste ortofotode mosaiikelemendid ja ortokujutiste katvused.

  • Ruudustikupõhised rahvastiku andmed. Rahvaloenduse andmed on georeferentseeritud hoone täpsusega, mis võimaldab andmeid agregeerida erineva resolutsiooniga ruutvõrkude tasandile. Ruutudesse agregeerimisel võeti aluseks hoone tsentroid. Mitme ruudu piiresse jääva hoone andmed seoti selle ruuduga, kus asus hoone tsentroid. Kui rahvastiku andmeid ei olnud võimalik seostada hoonega (andmed seoti hoonega aadressi alusel ja mõnel juhul aadress ei olnud tuvastatav), lisati andmed küla või loendusjaoskonna keskele. Küla- või jaoskonnakeskusega on seotud ka loendatud kodutud. Rahvastiku 1 km x 1 km ruutkaart katab kogu Eesti territooriumi sisaldades ainult asustatud ruute. Ruudustikupõhised andmed on aluseks pädevate otsuste langetamisel ühiskondlike planeeringute ja arengukavade, sh regionaalarengu kava koostamisel. Ruudustikupõhiseid andmeid kasutatakse teaduslikes uuringutes, erasektoris peamiselt parima asukoha valikul ning sihtgrupi määratlemisel. Teenuses on ruudud kahel kihil - nii L-EST97 ristkoordinaatide süsteemi kui ka ETRS89-LAEA koordinaatsüsteemi ruudustikena. Andmete allikas: Statistikaamet

  • Eesti põhikaart 1:20 000 on topograafiline trükikaart, mida toodetakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetest. Kaardile on kantud info kommunikatsioonide (teed, elektriliinid), asustuse, hüdrograafia, pinnamoe, toponüümide ja maakasutuse kohta. Lisaks ETAK andmetele on kaardile täiendavalt lisatud riikliku geodeetilise võrgu punktid ja koodnumbrid, riigipiirimärgid ja numbrid, maakonna- ja haldusüksuste piirid, kaitsealade piirid, kinnismälestised ja muinsuskaitsealad, tuletõrje veevõtukohad. Eesti põhikaart 1:20 000 ei kata tervet Eesti territooriumi. Igal aastal lisanduvad mõned uued trükikaardi lehed. Olemasolevate kaardilehtede kartogrammiga on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaalis, samuti Maa-ameti Ajalooliste kaartide kaardirakenduses. Eesti põhikaart 1:20 000 on saadaval trükikaardina ning digitaalkujul GeoTIFF formaadis.

  • Taimkatte kõrgusmudel (CHM - Canopy Height Model) näitab taimestiku kõrgust maapinnast. Andmed katavad kogu Eestit (välja arvatud Vene piiri äärsed alad). Mudel on jaotatud kõrgusklassidesse, kus alla 1-meetrise väärtusega pikslid on läbipaistvad. Järgnevad kõrgusklassid on: 1-4 m, 4-10 m, 10-20 m, 20-30 m ja üle 30-meetrise väärtusega pikslid. Arvutamisel on eeldatud, et Eestis pole üle 50 meetri kõrguseid puid. Andmete eraldusvõime 4-10m (piksli suurus 4m (alates 2017 aastast) - 10m (kuni 2016 aasta)). Kõrgused 0,5m sammuga. Esimene Eestit kattev taimkatte kõrgusmudeli kiht on aastatest 2008 kuni 2011. Teine Eestit kattev taimkatte kõrgusmudeli kiht on aastatest 2012 kuni 2015. Kolmas Eestit kattev kiht aastatest 2017 kuni 2018. Neljas Eestit kattev kiht aastatest 2019 kuni 2020.

  • LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest toodetud võrgustik-tüüpi kõrgusmudel (DTM - Digital Terrain Model). Tiheasulate kohal toimunud madallennu (lennukõrgus 1300-1500 m) andmetest toodetud mudel on lahutusega 1 m ning kevadise kaardistusliku lennu (lennukõrgus 2400 m) andmete alusel kogu Eestimaa ulatuses mudeleid lahutusega 1, 5, 10, 25m.

  • LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktidest toodetud võrgustik-tüüpi maakatte kõrgusmudel (DSM - Digital Surface Model). Maakatte kõrgusmudel näitab maapinnale lisaks taimkatte, hoonete ja muude inimtekkeliste objektide kõrgusi maapinnast. Mudel katab terve Eesti.

  • Eesti topograafia andmekogu (ETAK) aerolaserskaneerimise kõrguspunktid ehk LiDAR (Light Detection And Ranging) kõrguspunktid on aerolaserskaneerimise tulemusena kogutud kõrguspunktid. Punktidest ca pooled on maapinna punktid, ülejäänud tähistavad muid objekte (taimestik, hooned, vesi jne). Kogu Eesti territoorium on ühtlaselt kaetud 2400 m kõrguselt lennatud kõrguspunktidega, mille keskmine tihedus on 0,45 punkti ruutmeetri kohta. Tiheasusustusega aladel lennatakse 1500 m kõrgusel, mis annab keskmiseks punktitiheduseks 1,56 punkti ruutmeetri kohta. Aerolaserskaneerimise (ALS) kõrguspunktide kohta näidatakse: kolmemõõtmelised koordinaadid, klass, intensiivsus ja peegelduse tüüp. Lennukõrgusel 2400 m kogutud punktid klassifitseeritakse automaatselt: 1 - klassifitseerimata; 2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8; 7 - müra; 8 - maapinna hõrendatud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0.3); 14 - suuremate veekogude pind. Tiheasustusega aladel, lennukõrgusel 1500 m lisandub klass 6 - ehitised. Alates 2012. aastast on andmed klassifitseeritud järgmiselt: 1 - klassifitseerimata; 2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8; 5 - esimesed ja keskmised peegeldused (valdavalt puistud); 6 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) hoonete sisse langevad punktid; 7 - müra; 8 - maapinna hõrendatud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0.3); 14 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) veekogude sisse langevad punktid. Ruumiandmekogum on seotud määrustega "Eesti topograafia andmekogu põhimäärus" ja "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused".

  • Taimkatte kõrgusmudeli (CHM - Canopy Height Model) kihid aastatest 2008 kuni 2021. Piksli suurus 4m (alates 2017 aastast) - 10m (kuni 2016 aasta). Kõrgused 0,5m sammuga. Taimkatte kõrgusmudel näitab taimestiku kõrgust maapinnast. Andmed katavad kogu Eesti. Mudel on jaotatud kõrgusklassidesse, kus alla 1-meetrise väärtusega pikslid on läbipaistvad. Järgnevad kõrgusklassid on: 1-4 m, 4-10 m, 10-20 m, 20-30 m ja üle 30-meetrise väärtusega pikslid. Arvutamisel on eeldatud, et Eestis pole üle 50 meetri kõrguseid puid. Andmete eraldusvõime 4-10m.