Eesti metsade majandamisega ja puiduvaruga seotud infot koondav andmekogu. Kõige vanemad andmed on kogutud alates 1995. aastast.

Üleujutusohupiirkonna kaardid hõlmavad geograafilisi alasid, mis näitavad veetaseme tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes. Iga stsenaariumi kohta esitatakse järgmised andmed: üleujutuse ulatus, veetase ja vooluveekogude korral ka vastav vooluhulk. Infot uuendatakse iga kuue aasta järel.

Eesti seisuveekogumite, vooluveekogumite ja rannikumerekogumite andmestik. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Veekogude valglad, vesikonnad, alamvesikonnad. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Tervet Eesti territooriumit kattev aluspõhjakivimite, aeromagnetiliste anomaaliate, gravitatsioonianomaaliate ning pinnaseõhu radoonikontsentratsiooniandmestik.

Baaskaardi andmestik sisaldab informatsiooni Eesti maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja põhjavee kaitstusest. Andmestik katab Põhja-Eesti, koos majandusvööndisse jääva merealaga, Kesk- ja Kirde-Eesti ning Hiiumaa.

Eesti veehaarete nimistu sisaldab keskkonnaloaga hõlmatud pinna- ja põhjaveehaarete andmeid. Andmeid hallatakse Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud kaadamiskohtade andmestik.

Eesti paisude ruumiandmekogum koondab andmeid paisude asukohtade, tehniliste parameetrite ja seisundi kohta. Andmeid hallatakse Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS).

Geoloogiline kaart 1:50 000 annab muuhulgas informatsiooni maavarade kohta. Kaardistatakse mitut tüüpi objekte: perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Maavarade teemakaardiga on kaetud järgmised 1:50 000 kaardilehed: Prangli, Loksa, Võsu, Karepa, Pakri, Paldiski, Tallinn, Maardu, Kehra, Kadrina, Rakvere, Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Keila, Kohila, Vaida, Aegviidu, Tapa, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Paide, Rapla, Järvakandi, Tartu, Võru, Misso, Laura, Petseri ja Räpina. Mujal Eesti maismaal näidatud leiukohad ja levialad on digitaliseeritud 1960-70ndatel aastatel koostatud 1:200 000 pinnakatte ja aluspõhja geoloogilistelt trükikaartidelt. Lisaks maismaale on maavara levialasid kaardistatud ka Soome lahes (SedGOFi projekti käigus).